P?hja konn

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

P?hja konn

P?HJA KONN

Ennemuiste elanud, nagu vanemad inimesed r??givad, ?ks v?ga kole metsaline, kes p?hjamaalt v?lja tulles t?ki maailma inimestest ja elajatest paljaks teinud, ja aegam??da k?ik elavad loomad maa pealt oleks ?ra h?vitanud, kui keegi tema vastu abi ei oleks v?inud leida. Temal olnud h?rjav?rki keha ja ees konnav?rki kaks l?hikest ja taga kaks pikka jalga, kui ka k?mne s?lla pikkune maosaba tagumises keha otsas, misp?rast ta kui konn edasi l?inud, aga igal h?ppamisel pool penikoormat maad ?ra m??tnud. ?nneks pidanud ta paar aastat seal paika, kuhu ta ennast kord maha lasknud, ega l?inud enne edasi, kuni k?ik ?mberkaudsed kohad paljaks olid s??dud.

Keha olnud tal ?le?ldse soomustega kaetud, mis tugevamad kui kivi ja raud, nii et temale ?kski asi viga ei v?inud teha. Tema kaks suurt silma hiilanud ??sel ja p?eval kui heledamad k??nlad, ja kes nende valgust kord ?nnetult juhtunud n?gema, see olnud kui ?ra tehtud ja pidanud tema suhu minema. Elajad ja inimesed l?inud sellep?rast ise temale s??daks, n?nda et temal iial tarvis ei olnud nende p?rast sammu paigast ?ra minna.

?mberkaudsed kuningad t?otanud otsata palka sellele mehele, kes, kas n?iduse ehk muu v?e l?bi, metsalise oskaks ?ra h?vitada, misp?rast mitugi oma ?nne katsuma l?inud, siiski l?inud nende ettev?tmised k?ik nurja. N?nda lastud ?kskord suur mets p?lema s?titada, kus sees kole loom asupaika pidanud; mets p?lenud k?ll ?ra, aga kurjategijale ei tulnud tule k?est pisemat viga. Vanema rahva suust p?ritud jutud olnud k?ll avaldanud, et koleda metsalise ?le muidu keegi v?imust ei v?ivat saada kui kuningas Salomoni pitseris?rmuse l?bi, kus peal salat?hed seisvat, mis ?petust annavad, mil viisil metsalisele surma v?ib teha. Aga esiteks ei teadnud keegi kohta nimetada, kus s?rmus praegu varjul seisab, niisama v?he tarka, kes salakirja oskaks seletada.

?ks niisama julge s?damega kui agara peaga noormees v?tnud viimaks n?u ?nnekaupa s?rmuse teed minna otsima, kus ehk kogemata juhtumine. teda j?lile v?iks juhatada. Ta v?tnud teed hommiku poole, sest et seal k?ige rohkem vanaaja tarkust peab leitama; paari aasta p?rast saanud ta ?he kuulsa hommikumaa targaga kokku ja hakanud n?u k?sima, kuidas see asjadetalitus k?ige h?lpsamalt edasi v?iks minna. Tark andnud vastuseks:

„Inimeste pisuke tarkus ei v?i sulle siin midagi aidata, aga jumala linnud taeva all saavad sulle k?ige paremad teejuhid olema, kui sa nende keelt tundma tahad ?ppida. Mina v?in sulle selle poolest ?petust anda, kui minu juurde tahad j??da.“

Noormees v?tnud lahke pakkumise t?nuga vastu, ?teldes: „Sel juhul ei ole mul k?ll v?imalik sulle midagi meelehead heategemise eest anda, aga kui mul asjatalitus ?nnelikult korda l?heb, siis tahan ma sulle sinu vaeva ?kskord rohkesti ?ra tasuda.“

Selle peale keetnud tark ?heksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuu valgel korjanud, rammujooki, andnud sest kolm p?eva j?rjestikku, iga p?ev ?heksa lusikat?it noormehele juua, misl?bi linnukeel temale tuttavaks saanud. Lahkudes ?telnud tark: „Peaksid sa ?nne korral kuningas Salomoni s?rmuse ?les leidma ja oma k?tte saama, siis tule siia tagasi, et ma salakirjad s?rmuse pealt sulle ?ra seletan, sest teist minu sarnast tarka maa peal. praegu ei ole, kes sulle selle saladuse seletada v?iks.“