Praktiline homöopaatia
Vinton McCabe
Sellesse käsiraamatusse on kokku kogutud homöopaatiahuvilise jaoks palju vajalikku ja olulist materjali, mida pole kunagi varem eesti keeles ilmunud. „Praktiline homöopaatia“ on raamat, mis Sind õige hömöopaatilise aine otsingutel ja valiku tegemisel mitmeti toetab: esimeses osas saad teada huvitavaid fakte homöopaatilise ravikunsti loojast Samuel Hahnemannist ja tema olulisematest põhimõtetest inimeste ravimisel. Teine osa sisaldab olulisi juhtnööre edukaks praktiseerimiseks. Raamatu kolmas osa on Materia Medica, milles on 60 homöopaatilise aine mitmekülgne kirjeldus, mis on igale homöopaatiaharrastajale esmavajalik. USAs hinnatud, pikaajaline homöopaatia praktiseerija ja koolitaja, Vinton McCabe on kirjutanud 19 homöopaatiaalast raamatut ja kõige populaarsem nendest on Sinu käes. Lihtsalt ja kasutajasõbralikult struktureeritud käsiraamat on kirjutatud homöopaatiliste ainete kodukasutajale tavaliste haiguste ravimiseks ja esmaabiks hädaolukordades. Samas on see teos ka suurepäraseks õpikuks algajale homöopaadile.
Vinton McCabe
Praktiline homöopaatia
Lugejale
Käesoleval teosel on ainult informatiivne eesmärk. Enne teosest saadud teabe põhjal tegutsemist on soovitatav konsulteerida professionaalse homöopaadiga ja oma raviarstiga. Teatud aine, teraapia või ravi käsitlemine ei tähenda, et raamatu autor või kirjastaja selle kasutamist soovitaks.
“Ravitseja kõrgeim ja ainus kutsumus on haigeid tervendada – ravida, nagu öeldakse.”
    – Samuel Hahnemann
В В В В THE ORGANON
EessГµna
Kas homöopaatia saab olla praktiline?
Saagem kõigepealt ühele poole asjaoluga, et homöopaatia on kummaline meditsiin, mida ei saa lihtsalt kategoriseerida ega selgitada. Tegelikult näib, et tänapäeval kasutatakse terminit homöopaatia nii mitmel viisil, et kui uskuda selle väärkasutust ajakirjades, ajalehtedes ja televisioonis, võib see tähendada kõike looduslikku, alates ravimtaimedest kuni nõiakunstini. Parimal juhul näib see olevat intuitiivse praktika viis, mille loojaks oli torisev Saksa arst Samuel Hahnemann, kes oli oma uskumuste tõttu sõna otseses mõttes sunnitud meditsiini praktiseerimisest loobuma. Tegemist on ravimeetodiga, mis ei põhine moodsal tehnoloogilisel teadusel, vaid kahe sajandi tagusel teadusel. Halvimal juhul näib, et homöopaatia on teatud kultus, ning enamikul selle praktiseerijatest puuduvad rahalised vahendid ja tahe kasutada nüüdisaegseid meditsiinilisi avastusi, alates antibiootikumidest kuni kloonimiseni – teisisõnu on tegemist meditsiini ludiididega[1 - Ludiidid ehk masinalõhkujad olid Inglismaal 1811–1817 mässu tõstnud inimesed.].
Ka homöopaadid kipuvad olema kummalist tõugu inimesed. Tihti tundub, et nad ei suhestu teistega hästi. Enamikul Ameerika Ühendriikide homöopaatia praktiseerijatest on arstikraadi asemel mõni muu meditsiinivaldkonna kraad. Tihti on tegemist loodusravijate, kiropraktikute või mõne muu arstiteaduse äärealale kuuluva valdkonna praktiseerijatega. Sellel võib olla teatud seos asjaoluga, et USAs puudub “homöopaadil” õiguslik ja meditsiiniline määratlus, kuid meditsiiniõiguse keerdkäigud ei mõjuta meie arusaama homöopaatiast.
Arvestades kõiki homöopaatide ja homöopaatia ringkonna iseärasusi – need veidrused ja asjaolu, et homöopaadid üksteist ei toeta, võivad suures osas olla põhjuseks, miks homöopaatia on enamike inimeste jaoks parimal juhul “alternatiivteraapia” – ning lisaks ka homöopaatia iseärasusi, tekib küsimus “Kas homöopaatial on üldse väärtust?”
Võin vaid oma kogemusele tuginedes vastata, et homöopaatia aitas mind hetkel, mil miski muu ei seda ei teinud ja näis, et olukord on lootusetu. Nii nagu mitmedki teised, pöördusin homöopaatia poole alles siis, kui kuhugi mujale polnud enam minna. Enda õnnistuseks sisenesin õigesse hoonesse.Sealt leidsin homöopaadi, kes uskus, et tervenemise protsess on ka õppeprotsess ja kes õpetas mulle homöopaat