Kodune sГµda

Lois McMaster Bujold

Sõjaväest lahkuma sunnitud Miles Vorkosiganist on saanud keisri Hääl, peaaegu kõikvõimas Keiserlik Audiitor, ja paistab, et tal ei lasta ka selles ametis igavust tunda. Minevikust ujuvad välja vanad vaimud, aadlikud võitlevad krahvitiitlite pärast ning lihtsamaks ei tee asja ka see, kui üks krahvikandidaat püüab Barrayari poliitikasse hoopis omal moel veidi värskendust tuua. Selgub, et kenades puhastes salongides peetavad poliitilised lahingud on täpselt sama armutud, räpased ja verised kui ükskõik milline kosmosesõda. Kevadises õhus on aga ka armastust: Miles püüab võita kauni lese Jekaterin Vorsoissoni südant ning läheneb uuele ülesandele talle ainuomase innuga. Mis saaks valesti minna, kui ainus pisike takistus on Jekaterin ise, kellel pole tema kavatsustest aimugi ning kes on mineviku inetute kogemuste tõttu abielule tugevalt allergiline. Vorkosigani saaga järjekordses ja ühes lihvitumas teoses rõõmustab Lois McMaster Bujold ulmesõpru taas oma tuntud vaimukusega.

Originaali tiitel: Lois McMaster Bujold A Civil Campaign Baen Books 1999 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Kaer Kaane kujundanud Toomas Niklus Shakespeare’i tõlked: Georg Meri Copyright © 1999 by Lois McMaster Bujold © Tõlge eesti keelde. Allan Eichenbaum, 2018 ISBN 978-9985-3-4392-0 ISBN 978-9985-3-4486-6 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda OÜ Greif

PГјhendus

Jane’ile, Charlotte’ile, Georgette’ile ja Dorothyle – valitsegu nad kaua.

Esimene peatГјkk

Suur terramobiil peatus järsult mõne sentimeetri kaugusel ees sõitvast autost ja ihukaitsja Pym rooli taga vandus endamisi. Miles vajus uuesti kõrvalistmele ja võpatas, kujutades ette koledat tänavastseeni, millest Pymi refleksid olid neid päästnud. Miles mõistatas, kas tal oleks õnnestunud nende ees sõitvat saamatut lihtinimest veenda, et kui Keiserlik Audiitor sulle tagant sisse sõidab, on see privileeg, mida tuleb kalliks pidada. Tõenäoliselt siiski mitte. Jalgsi üle laia tänava sööstnud Vorbarr Sultana ülikooli tudeng, kes oli olnud kiire peatuse põhjuseks, pistis autode vahelt plehku, ilma et oleks kordagi tagasi vaadanud. Terramobiilide rivi läks uuesti liikvele.

„Ega te ei ole kuulnud, kas linna liikluskontrollisüsteem saab varsti valmis?” küsis Pym, kuna Milesi arvestuse järgi oli praegune juba kolmas kord sel nädalal, kui nad napilt liiklusõnnetusest pääsesid.

„Ei. Lord Vorbohn Noorem teatas, et selle arendamist on jälle edasi lükatud. Kuna on sagenenud surmaga lõppevad õnnetused kerglennukitega, keskendutakse sellele, et kõigepealt automaatne õhusüsteem toimima saada.”

Pym noogutas ja suunas tähelepanu jälle tuubil täis teele. Ihukaitsja oli harjumuspäraselt heas vormis, tema hallinevad meelekohad tundusid lihtsalt väikese lisana pruunile ja hõbedasele mundrile. Ta oli teeninud Vorkosiganeid ustavusvande andnud ihukaitsjana sellest ajast peale, kui Miles oli Sõjaväeakadeemia kadett, ja jätkab nende teenimist kahtlemata seni, kuni ta ise vanaks saab ja sureb või nad kõik liiklusõnnetuses surma saavad.

Niipalju kasu oli siis olnud otse sõitmisest. Järgmisel korral lähevad nad ülikoolilinnakust ringiga mööda. Miles vaatas läbi terramobiili kupli, kuidas ülikooli uued kõrgemad hooned selja taha jäid, siis sõitsid nad läbi ogaliste raudväravate meeldivasse vanasse elurajooni, mida hindasid vanemate õppejõudude ja muu personali perekonnad. Siinne eriilmeline arhitektuur pärines viimasest elektrifitseerimata aastakümnest enne Isolatsiooniaja lõppu. Viimase inimpõlve jooksul oli see piirkond allakäigutrepilt tagasi tiritud ja uhkeldas nüüd varjuliste roheliste Maa puudega ja eredate lillekastidega kitsaste kõrgete majade kitsaste kõrgete akende all. Miles sättis lilleseade oma jalgade vahel jälle tasakaalu. Kas selle adressaat peab seda ülearuseks?

Milesi kerge liigutuse peale heitis Pym pilgu tema poole ja