Üksildane täht
Paullina Simons
„Vaskratsaniku“ (e.k 2014) ja „Tatjana ja Aleksandri“ (e.k 2014 ja 2015) autori Paullina Simonsi uus kaasahaarav armastuslugu tulevase kolledžineiu ja sõtta suunduva tänavalauliku suhtest. Mõni nädal enne kodusest Maine’ist lahkumist ja iseseisva üliõpilaselu alustamist otsustab Chloe koos oma poisi ja kahe parima sõbraga Euroopasse sõita. Nende reisi sihtpunkt on Barcelona, ent enne tuleb neil täita Chloe sugulastele antud lubadus ja külastada mitut Ida-Euroopa ajaloolist linna. Selles kommunismi ikkest vabanenud Euroopa nurgas kohtab Chloe Johnny-nimelist võluvat ameeriklast, kes rändab mööda maailma, kitarr kaelas, naeratus huulil ja maailma saladused südames. Kummaline sõpruskond ja armunud paar sõidavad rongiga läbi Euroopa: Treblinkast Triestesse, Carnikavast Krakówisse ja Vilniusest Veneetsiasse. Reis Vanas Maailmas muutub teekonnaks nii Euroopa kui ka Johnny kõige süngemasse minevikku, mis hakkab tasapisi varjutama Chloe tulevikuplaane ja unistusi. Chloe ja ta kaaslaste sõprus pannakse proovile ja Barcelonasse jõudmine ei pruugi sugugi kindel olla. Kindel on aga see, et sõprade elu ei muutu enam kunagi endiseks. „Üksik täht“ on kaunis lugu, mis haarab lugejat jäägitult ja püsib meeles veel kaua pärast viimaste ridade lugemist. Paullina Simons sündis Nõukogude Liidus ja emigreerus lapsena USAsse. Ta on elanud Itaalias, Inglismaal, USAs Kansases ja Texases ning praegu elab ta abikaasa ja lastega New Yorgis. „Üksildane täht“ on tema kaheteistkümnes romaan.
Paullina Simons
Üksildane täht
Natašale, minu esimesele säravale valgusele
Tuleb aeg, tuleb aeg
teiste nägude kohtamiseks teha valmis üks oma nägu;
aeg tappa ja aeg luua, elu toetada,
aeg päevadeks ja töödeks kätele, mis tõstavad
Гјht kГјsimust, et see su taldrikule poetada;
aeg sinu jaoks, aeg minu jaoks,
aeg veelgi sajaks otsustamatuseks,
kГјll plaanideks, kГјll taandumiseks sajaks,
et saada valmis tee ja röstiviilu ajaks.[1 - Tõlkinud Paul-Erik Rummo]
В В В В T. S. Eliot,
    „J. Alfred Prufrocki armulaul”
ESIMENE OSA
Chloe, Mason, Hannah ja Blake
Ei olda tГµsised kui aastaid seitseteist.
Sel kaunil õhtul jäägu õlu, limonaad
neis käras-säras kohvikutes maha meist.
Meid ootab roheluses pärnapromenaad.
Te armunud. Kui laenuks, augustini vähemalt.
Te armunud. Sonetid temale – ta naerma ajavad.
Kõik sõbrad väldivad nüüd kokkupuuteid lähemaid.
Siis ühel õhtul, suvetseb su arm ja temalt kirja saad …
Sel õhtul … käras-säras kohvikutes neis
te tellimusteks muidugi on Гµlu, limonaad.
Ei olda tГµsised kui aastaid seitseteist
kui rohelusse upub pärnapromenaad.[2 - Tõlkinud Peep Ilmet]
    Arthur Rimbaud, „Romanss”
1
Perutav Hobune
Chloe sõitis üksinda bussiga koju, loksus üle raudteerööbaste, unistades Barcelona randadest ning võib-olla isegi mõne lõbujanulise tundmatu ihaldavatest pilkudest. Ta püüdis silme ette manada Blake’i, Masonit ja Hannah’t, kes üritavad üksteist sõnadega üle trumbata, nagu mängiksid purjus peaga Twisteri lauamängu: lärmakalt vaieldes raha eest jutustuse kirjutamise plusside ja miinuste üle. Pealetükkivate sõnadega lauluviisijupid ketrasid järelejätmatult tal peas, nüristades meeli. Laudteel võttis armsam mul käest kinni, nagu mitte keegi kunagi varem, ja ütles, et ma armastan sind igavesti – täiesti ootamatult summutas selle laulu Queeni[3 - Inglise rokkansambel, Freddie Mercury lauldud „Barcelona”. [Siin ja edaspidi tõlkija märkused.]] üle mõistuse vali Barceloonaaaaaaaa …!
Ta pani peopesa vastu aknaklaasi. Buss hakkas kohe haruteele jõudma. Ehk ometi seal see psühhodraama lõpeb. Tolmuste akende ja hiljutisest vihmauputusest porise raudteetammi taga, paplisalu juures, märkas Chloe hiiglasuure vikerkaarega koltunud reklaamtahvlit, mida kaks valgetes tunkedes töömeest katsid redelilt White Mou