Farmakognoosia

Ain Raal

Raamat on mõeldud esmajoones tudengitele farmakognoosiakursuse omandamiseks, kuid sobib erialase silmaringi avardamiseks ja teadmiste täiendamiseks ravimtaimedest ka proviisoritele, farmatseutidele ja teistele tervishoiutöötajatele, aga samuti kõikidele loodusravihuvilistele.Lisaks taimsete toimeainerühmade üldiseloomustusele on õpikus käsitlus Eesti ja kogu maailma tähtsamatest ravimtaimedest, samuti mõningatest ravimite loomsetest allikatest. Olulisemate ravimtaimede puhul leiavad käsitlemist nende botaaniline iseloomustus, levik, droog, keemiline koostis, kasutamine, hoiatused, asendajad ning kasutamine väljaspool meditsiini.Raamat sisaldab hulgaliselt valemeid, vanaaegseid taimejoonistusi ning autori poolt tehtud fotosid.NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus, Azardi, Readium jne). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada näiteks Google Chrome’i brauseri tasuta rakendust Readium: http://readium.org/

Ain Raal

Farmakognoosia

Г•pik kГµrgkoolile

Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne

Toimetanud

Udo Margna

Keeletoimetaja

Urve Pirso

Kujundanud

Tiia Ilus

Kaas ja vahelehed

Kalle Paalits

AutoriГµigus Ain Raal (tekst, taime- ja droogifotod) ja

Tartu Гњlikooli Kirjastus, 2016

Taimejoonistused

Franz Eugen Köhler (1893, 1898)

NSVL ravimtaimede atlas (1962)

Esmaväljaanne ilmus riikliku programmi

„Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja

väljaandmine 2008–2012” toetusel 2010

ISBN 978-9949-77-023-6 (epub)

Tartu Гњlikooli Kirjastus

www.tyk.ee

EESSГ•NA

Tartu ülikoolis on farmaatsiat õpetatud rohkem kui kahe sajandi vältel: keemia-farmaatsiaprofessorite poolt pärast ülikooli taasavamist 1802. a ning hiljem, kui 1842. a loodi iseseisev farmaatsiainstituut, erinevate farmaatsiaõppejõudude loengukursustena. Farmakognoosiat luges koos farmaatsiaga esimest korda aastatel 1836–1840 Friedmann Goebel ja omaette kursusena aastatel 1843–1849 TÜ esimene farmaatsiaprofessor Eduard Siller. Carl Clausi loengute hulgas figureerib farmatseutiline botaanika; hiljem lisati õppekavadesse samuti farmakognoosiaga seostuv farmatseutiline kaubatundmine.

Esimene Tartu ülikooli far­­makognoosiaõppejõud professor F. Goebel (1795–1851) (TÜ arhiiv)

Farmakognoosiasse puutuvat võime leida mitmest tolle­aegsest õpikust, mille au­to­riteks olid siinsed far­maatsiaõppejõud Alexan­der Nicolaus Scherer (1800), David Hieronymus Grindel (1802, 1806), Ferdinand Giese (1806–1811, 1811, 1813–1817), F. Goebel (1827–1828, 1843), E. Siller (1843) jt. Otsesemalt on farmakognoosiaga seotud F. Goebeli farmatseutilise kaubatundmise õpik „Die Grundlehren der Pharmazie. Bd. 1. Pharmazeutische Waarenkunde” (1843) ning eriti Georg Dragendorffi kohtu- ja fütokeemiale pühendatud raamatud (1868–1895, 1872, 1874, 1882).

D. H. Grindeli farmatseutilise botaanika Гµpiku (1802) tiitelleht

Aastatel 1929 ja 1936 anti välja Johannes Stammi ja Alma Tomingase koostatud farmako­anatoomia praktikumimaterjalid. Nõukogude Liidu ulatuses tuntud farmakognoosiaprofessor A. Tomingas on kirjutanud koos Johannes Tammeoruga labora­toorsete tööde läbiviimisel kasutatava „Droogipulbrite määraja” (1946), kuid õpiku koostamiseni meie esimene naisakadeemik ei jõud­nudki. Vaid kaudselt seostub farmakognoosiaga ravimite tehnoloogi Nikolai Veiderpassi mahukas õpik „Galeeniline farmaatsia” (1947). Ka Urve Paaveri ja siinkirjutaja kokku pandud „Droogide mikroskoopia” (1995) on olemuselt praktikumi­juhend. Seega ei ole Tartu ülikooli õppejõudude sulest ilmunud ühtki farmakognoosiaõpikut.

Niisugusel taustal olen siiralt tänulik SA-le Archimedes ja eestikeelsete kõrg­kooliõpikute väljaandmise korraldamise juhtkomiteele, kes on andnud mulle võimaluse, aga ühtlasi ka vastutuse olla käesoleva farmakognoosiaõpiku autoriks. Tahan edastada tänusõnad käsikirja väga põhjalikult läbi vaadanud akadeemik Udo Margnale, kelle asjalikud ettepanekud on abiks