KГјberfoobia

Edward Lucas

Kodust lahkudes lukustame uksed ja kontrollime üle aknad. Enne autoteele astumist vaatame mõlemale poole, et veenduda, kas teeületamine on ohutu. Miks me oleme siis nii muretud internetis ringi liikudes? Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum, kui pealtnäha paistab. Paroolid ei ole tõsiseks takistuseks neile, kes on otsustanud neist mööda hiilida, ja anonüümsus on lihtsalt saavutatav nii heade kui ka kurjade kavatsustega isikutele. Interneti leiutas väike grupp arvutiteadlasi, kes otsisid vahendeid kiireks infovahetuseks. Viimase kahekümne aastaga on see kasvanud globaalseks infokiirteeks, mis on avatud kõigile. Anonüümsus, mida internetikeskkond võimaldab, tähendab paraku ka tõelise privaatsuse puudumist. Valeidentiteetide loomise lihtsus muudab haavatavaks meie poliitilise, õigusliku ja majandusliku süsteemi alused. Ettevõtted, valitsused, riiklikud organisatsioonid ja isegi üksikisikud on pidevalt ohustatud, kuna sõltuvus internetist ja nutiseadmetest kasvab järjepidevalt. „Küberfoobia“ mitte ainult ei kirjelda internetis valitsevaid ohtusid, vaid toob välja ka võimalused, kuidas end tolles maailmas paremini kaitsta. Lucas seletab keerulised mõisted lahti arusaadavas keeles ja aitab paremini mõista maailma, millega iga päev kokku puutume. Edward Lucas töötab ajakirjas The Economist. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Ta on raamatute „Uus külm sõda“ (e.k 2008) ja „Pettus“ (e.k 2012) autor.

Edward Lucas

KГјberfoobia

SГµnastik

Allalaadimine: andmete vГµi tarkvara kopeerimine vГµrgust arvutisse.

Andmed: arvutites ja arvutivõrkudes töödeldav ja salvestatav informatsioon. Kui arvutid on rööpad, siis andmed on rongid, mis neil sõidavad.

APT (advanced persistent threat), kinnisründeoht: välisriigi luureorganisatsiooni võimalik sihikindel ja oskuslik küberrünnak, mis on suunatud selle vastaste või konkurentide vastu.

Avatud lähtekoodiga tarkvara: tarkvara, mida tavaliselt loovad ja haldavad vabatahtlikud ja mida võib vabalt või teatud tingimustel kasutada ja muuta.

Bitcoin, bitimünt: digitaalne valuuta ehk krüptoraha, rajaneb maksesüsteemil, mille abil võidakse internetis teha rahaülekandeid, mida ei saa jälitada.

Brauser: rakendusprogramm, mida kasutakse enamikus arvutites internetiga Гјhendumiseks.

DDoS-rünne, hajus ummistusrünne: arvuti, näiteks veebisaiti ülal hoidev server, koormatakse üle, nii et tegelikud kasutajad ei saa sellega kontakti.

Flopiketas: vananenud kaasaskantav andmekandja – plastikümbrises magnetketas.

Heartbleed: viga tarkvaras, mille abil luuakse turvaline SSL-Гјhendus.

Hirmuvara (scareware): petutarkvara, mis on maskeeritud turvatarkvaraks.

HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure): turvaline hüperteksti edastuse protokoll, meetod, mille abil arvuti saab turvaliselt veebisaidiga suhelda. Tihti tähistatakse aadressi kõrval asuva tabalukuikooniga.

IP-aadress: tunnusnumber, mis määrab iga internetti ühendatud arvuti või seadme aadressi ja nime.

Kaevurünne (watering hole attack): kahjurvara sokutamine säärasele veebisaidile, kus see nakatab teatud tüüpi külastajaid (vt vaatenakkus).

Kahjurreklaam: reklaam, mille eesmärgiks on nakatada külastajate arvutid kahjurvaraga.

Kahjurvara (pahavara): programmid, mida kasutatakse arvutite ja arvutivГµrkude rГјndamiseks.

Kaksikautentimine: kasutaja peab enda identifitseerimiseks lisaks parooli sisestamisele andma lisainformatsiooni, selleks vГµib olla mobiilile saadetud vГµi muud moodi genereeritud kood.

Kiip: enamiku elektrooniliste seadmete südameks olev mikroprotsessor. Kui kujutada ette, et andmed on nagu rongid, mis rööbaste võrgustikus ringi tuhisevad, siis kiibid on nagu sõlmjaamad.

Klahviloger: nuhkvara, mis nakatunud arvutis salvestab kasutaja iga klahvivajutuse. Kasulik paroolide varastamiseks.

KrГјptograafia: matemaatika haru, mis tegeleb krГјpteerimisega. Tavaliselt kasutatakse seal Г¤ra algarvud