Hot Dog
Reijo Mäki
Turu linnas asuva baari põrandal lebab kuulidest puretud laip: vihatud ja kardetud kohalik pätipealik on surnud. Oranži mütsiga püstolikangelane lahkub sõnatult. Kolm aastat hiljem kohtab eradetektiiv Jussi Vares suvefestivali melus vana tuttavat, ekspolitseinik Eero Prännit, kellel on lahendamata jäänud kuriteo kohta värsket teavet. Seejärel kaob Pränni nagu tina tuhka. Segapundart lahti harutades kogeb ja näeb Vares nii mõndagi. Saatuslikku performance’i-kunstnikku, gangsteritriot Kurikka külast, grillipidu, kus maisitõlviku asemel kasutatakse käsigranaati. Ja väga õrnas kohas on neli sentimeetrit jääkülma terast. Reijo Mäki Varese-sarjas on varem eesti keeles ilmunud „Kolmeteistkümnes öö” (2005), „Kollane lesk” (2006), „Hard Luck Cafe” (2007), „Aprillitüdrukud” (2009), „Kolme jalaga mees” (2012), „Šerif” (2014) ja „Indiaanlane” (2016).
Reijo Mäki
Hot Dog
TURU LINN. KASKENKATU 1
UUS APTEEK. BAARILETT
VARES: „KUULE LUU, MILLINE ON NOVELLIKIRJANIKU NÄGEMUS: KAS RAAMATUKAANTE VAHELE VÕIB PISTA MISTAHES RUMALUST?”
LUUSALMI: „SEE ON PARAS PÄHKEL … LÖÖ PAREM PUDEL JALOVIINA LAUALE. SELLE KÜSIMUSE ÜLE ON JUBA KAPERNAUMA TEEL VÄIDELDUD! PÜHA PEETRUS PÄRIB JESSELT ENTUSIASTLIKULT, ET KUULE MEISTER, NEIST SINU TRIKKIDEST PEAKS JUBA TERVE RAAMATU JAGU MATERJALI KOOS OLEMA? MILLE PEALE JESSE KOSTAB, ET MINE SA PETS ÕIGE PÕRGU, UNUSTA ÄRA … NII KREISIT JAMA EI USU KÜLL KEEGI!”
PUBI MASINARUUM
Turu, Perno linnaosa
1.В Hermanni tool
2.В Hermanni laip
3.В Kiibitseja 1
4.В Kiibitseja 2
5.В Turvamehe tГјhi tool
6. Silmaklapiga mees, „Noolesilm”
7.В Tukkuja
8.В Baaridaam Ester
9.В Noormees (riidlev noorpaar)
10.В Neiu (riidlev noorpaar)
11.–13. „Ärimehed”
14.–16. „Hipodroomimustlased”
17.В Koht, kus tehti esimesed lasud
18.В MГµrva viimistlemine kuklalasuga
19.В Tulistaja nГµutab hipodroomimustlaselt relva ja lahkub
PROLOOG
(ONTLIKU MEHE ELU)
„Oi-oi milline ponks poiss! Vaadake väikemehe ilmet, on vast kangelane!” Ämmaemand kiigutas käte vahel silmi kissitavat, äsja ilmavalgust näinud vastsündinut, kelle suu oli kõverdumas esimeseks itkuks. Ämmaemand esitles titte kurnatud emale kui uhket võidukarikat.
Kostis esimene vääks. Ämmaemand tõdes, et väikemehel on tipptasemel häälepaelad. Poisist kasvab kindlasti kas ohvitser või tangolaulja. Noor ema pühkis silmanurgast valu- ja kergendusepisaraid.
Teine õde ulatas emmele sidrunilimonaadi pudeli. Poiss röögatas uuesti, veelgi valjemalt. Vaikis seejärel imestunult, otsekui kuulatamaks, imetlemaks uut, veidrat maailma, kuhu teda oli tiritud. Sünnitussaalis kõlas Soome Raadio. Uudistelugeja kõneles ametlikul häälel, teavitas president Urho Kekkoneni viimasest visiidist Nõukogude Liitu.
Õde kiirustas kanalit vahetama ja raadiost hakkas kõlama meloodiline lugu „Hetked öös”. Ämmaemand tardus kuulama.
„Kes laulab?”
„See on Reijo … Reijo Taipale. Uus laulja,” teadis noor õde.
Poisist sirgus naeratav võrukael, selline aval, seltsiv sell, kelletaolisi külmas, metsases Soomes pole kunagi ülearu. Uudishimulik ja reibas rõõmurull, igas mõttes ontlik väikemees. Ta oli kõikide tädide ja koguni mitme onu lemmiklaps, alati oodatud külaline. Sõbralikult naeratav, inimestega arvestav. Samas oli mündil ka teine pool, ettearvamatu iseloom: koduhoovis ja kooliteel juhtus igasuguseid asju, ümberkaudsed jõnglased õppisid kähku teda pelgama. Murdeeas vehkis ta rusikatega veelgi enam. Ilmnes ka muid üleannetusi. Esemete näppaja ja pahanduste autor ei tulnud iial ilmsiks – juhtumeid ei osatud selle noore mehega miskitpidi siduda. Vanemad tädid tõdesid kohvitasside ääres, et haruharva käitub üks poisslaps nii viisakalt kui too, juba mehe mõõtu noormees. Alati avab ukse ja tervitab. Teismelised plikadki vaatasid poissi üha pikemal pilgul.
Elati aastatuhande lГµpus. Oli se