Portobello kuld
Arthur Smith
Populaarne ameerika seikluskirjanik Arthur D. Howden Smith kirjutas 1923. aastal eelloo Jim Hawkinsi, doktor Livesey ja skvaier Trelawney seiklustele Aarete saarel, loo sellest, kuidas kapten Flinti varandus üldse saarele jõudis. Et saada luba Stevensoni tegelaste kasutamiseks, pöördus Smith kirjaniku kasupoja ja kirjandusliku pärandi haldaja Lloyd Osbourne’i poole, kellele Robert Louis Stevenson 1881. aastal «Aarete saare» ju õieti kirjutaski. Osbourne’ile meeldis Smithi «Portobello kuld» väga ning ta andis lahkesti loa nimetada romaani «Aarete saare» ametlikuks eellooks. Nüüd saab ka eesti lugeja esmakordselt teada, kust oli õieti pärit saarele maetud varandus – inkade kullakangid, Hispaania dubloonid, Inglise ginid, Prantsuse luidoorid, Portugali moidoorid ja Veneetsia tsekiinid –, mille Ben Gunn üles leidis ja piraatide eest ära peitis. Kohtume uuesti ka värvika mereröövlite seltskonnaga, kuhu kuuluvad ühe jalaga laevakokk John Silver, õudusjudinaid tekitav pime piraat Pew, pootsman Billy Bones, nooruke Darby McGraw ja loomulikult ka hirmuäratav kapten Flint ise, keda kartis ka legendaarne Edward Teach ehk Musthabe. Lisaks neile on selles merelahinguid, piraatide veriseid arveteõiendamisi ja seikluslikku aardejahti täis põnevas romaanis veel ohtralt uusi ja värvikaid tegelasi nagu džentelmen-piraat Andrew Murray, Põhja-Ameerika karusnahakütt Peter Corlaer, piraatide poolt röövitud Šoti jakobiitide järeltulija, nooruke Robert Ormerod ja hispaanlaste teenistuses olev Iiri kolonel O’Donnell oma imekauni tütre Moiraga, kes samuti piraadilaevale satuvad.
Arthur D. Howden Smith
Portobello kuld
«No õigemat juttu pole inimese kõrv veel kuulnd,» kuulutas meeldiv hääl mu selja taga. Pöörasin ringi, et hääle omanikku lähemalt uurida, ning leidsin eest kena avala näoga mehe tema parimates aastates, kehalt priske ja tugeva, aga üheainsa jalaga.
R.L.S. – ile
Oh Tusitala, ajahall,
seal «laia tähistaeva all»,
kust vaatad Гјle vee,
mis sest, et minu hale laul
võiks vähendada sinu au
või muuta rahva meelt –
niisama väike kaubaprikk
vГµiks lennata kui lГµoke ЕЎikk!
Sa kannata nüüd veel –
kГјll unelmate kГµrguses
me kunagi vast kohtume,
kus Silver jälle teel,
ja kogu meeskond, uljas, tramp,
John Hawkinsi ja sinu kamp,
seilab Aja lainetel!
В В В В TГµlkinud Liisi Ojamaa
Lp Fenley Hunter
Flushing, NY
Kallis Fen!
Sinult sain ma algtõuke üpris mitme selles lustlikus jutustuses ette tuleva sündmuse loomiseks, ning sel ja mõnel teiselgi põhjusel peaksin selle pühendama sulle, keda elu on tavapärasest kantselei, kodu ja klubi ringist sama kaugele kandnud kui mistahes tegelast, kes minu käe läbi nende kaante vahele sündinud on. Kui see sind õhtuks-paariks kõnnumaalt eemale meelitab, sind õdusa kaminatule mõnusid järele katsuma veenab, hüvitab see mu vaeva täielikult.
В В В В Alati sinu
В В В В kuningas Arthur
В В В В Babylon, NY
В В В В 9.В veebruar 1924
I peatГјkk
ISA SALADUS
Ma olin kantseleis ja rääkisin Peter Corlaeri, meie karusnahakaupmeeste pealikuga – ta oli just samal päeval irokeeside mailt allajõge tulnud – , kui teenijapoiss Darby uksest sisse tormas.
«Bristoli postilaev tuli, isand Robert,» hüüdis ta. «Ja, sir, meremehed räägivad, et Hooki kandis olla piraate nähtud!»
Mäletan, et üllatuse ja vaimustuse segu tema näol ajas mulle naeru peale. Darby oli kohtlasevõitu iiri mats, viimasest võlaorjade laadungist ostetud, ja kõneles hirmsa aktsendiga, mis erutuse korral veelgi tugevamaks muutus.
«Postilaeva osas ma sinu sõnades ei kahtle, Darby,» vastasin ma. «Aga piraate tahan ma küll oma silmaga näha.»
Peter Corlaer mugistas vaikselt naerda, hiigelsuur kõht hirvenahkse jahisärgi all nagu võdisev süldikuhi.
«Ja, ja, näita aga siia needt piraadtid,» tögas ta.
Darby tõmbus iirlaslikus ägedushoos näost sama punaseks kui tema ruuge juuksesasi.
В«Oleks ma ainult piraat ja sina mul peos, rasvamagu!В» urises ta. В«KГµ