Siin Vatikani Raadio! Vello Salo lugu

Vello Salo

Kes tutvustaks Eestit maailmale? Üks erakordne tutvustaja, 90-aastane preester Vello Salo, on „ajanud eesti asja“ kümnel maal. 18-aastase soomepoisi võt-sid sakslased sõjavangina kaasa ja saatsid Sileesia rindele, kust sattus „Tšehhi põrgusse“ ja lõpuks Rooma. Seal kirjutas entsüklopeediates, toimetas Vatikani Raadio eestikeelseid saateid, koostas luuleantoloogia Poeti Estoni, korraldas luuleõhtuid ning rajas kirjastuse Maarjamaa. Edasi viis elutee Jeruusalema, Mosuli ja Stockholmi kaudu Torontosse, kus aitas kaasa Eesti õppetooli rajamisele, trükkis ingliskeelse antoloogia Ilomaile, osales Metsaülikooli arutelus globaalse eestluse teemal ja toimetas ajakirja Aja Kiri. Kodumaale pääsedes andis välja ülevaate Valge Raamat okupatsioonide põhjustatud kaotustest. Käesolev lühiülevaade sellest keerulisest eluteest pakub lisaks hulga ajaloolisi fotosid ja dokumente ning juhatab asjahuvilistele kätte täiendavat andmestikku, eriti soomepoiste ja E.V. kaadriohvitseride saatuse kohta. „Saagem inimesteks – siis võime kasvõi eestlasteks hakata“, soovitab isa Vello.

Vello Salo

Siin Vatikani Raadio!. Vello Salo lugu

Autor Vello Salo

Toimetaja Indrek Petersoo

Kujundanud Mari-Liis Bassovskaja

Kaanekujunduses on kasutatud fotot, mille pildistas Jaan Tootsen.

Tagakaanel Heinz Valgu ЕЎarЕѕ.

Autori kirjaviis muutmata

Täname abi eest: piiskop Philippe Jourdan, Johanna Aus, Arvo Heinmaa Reet Loit (Soomepoiste Pärimusühing), Holger Mölder, Indrek Olmaru, Juta Petersoo, Marika Reintam (Eesti Sõjamuuseum), Jaan Tootsen, Urmas Vaino (Eesti Rahvusringhääling), Tiina Veismann, Helena Vooglaid, Kristjan Üksküla.

Fotod, dokumendid, karikatuurid: Vello Salo erakogu, Jaan Tootsen, Renee Altrov, Peeter Langovits, Heinz Valk, Indrek Petersoo, Eesti Rahvusringhääling (ERR), Soomepoiste Pärimusühingu arhiiv, Eesti Sõjamuuseumi arhiiv, Eesti Riigiarhiiv.

Teine, täiendatud trükk.

В© Kirjastus Gallus, 2016

www.kirjastusgallus.ee

EessГµna

Ei juhtu just iga päev, et tuleb kirjutada eessõna nii auväärse juubilari nii auväärse juubeli puhul ilmuvale raamatule.

Meenuvad prohvet Jesaja sõnad: “Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu“ (Js 52:7). Ma arvan, et need piiblisõnad iseloomustavad väga hästi meie juubilari. Isa Vello elu on nagu romaan, mida Jumal on algusest peale ise kirjutanud. Ilma Jumalata jääks see romaan arusaamatuks: milleks oli vaja, et nii noor mees pidi nii palju mööda maailma rändama? Koos Jumalaga kirjeldab see “romaan“ aga elu, mis on täis valgust ja meelekindlust, vaatamata kaootilisele ja väga ebakindlale maailmale, kus see elu on möödunud. Kuhu iganes isa Vello jalg on astunud, on ta toonud paljudele inimestele rahu ja rõõmu. Tema elu oleks võinud olla täiesti tavaline ja tähelepandamatu. Aga Jumal on sekkunud tema ellu, viinud teda kohtadesse, kuhu ta kunagi ei kavatsenud sattuda. Sageli sekkub Jumal meie ellu kannatuste kaudu ja esialgu ei pruugi tema plaanid olla meile arusaadavad. Aga aastate möödudes saavad asjad selgemaks ja meil ei jää midagi muud üle kui ütelda: “Gratias tibi, Deus, Gratias tibi“ (Tänu olgu Sinule, Jumal).

Vello Salo elu on silmapaistev paljudel põhjustel. Üht neist on kõik tähele pannud, kuigi vaimulikku tavaliselt nii ei iseloomustata: rõõmsameelsus ja huumorimeel. Mulle on alati meeldinud Piibli lause: “Jumal armastab rõõmsat andjat“ (2Kor 9:6-7), mis kõlab ladinakeelses piiblis veelgi veenvamalt: “Hilarem datorem diligit Deus“.

Isa Vello huumorimeel on kõigile teada ja samal ajal, ma ütleksin, väga piibellik. Meie, vaimulikud, oleme sageli liiga tõsised või arvame, et meie sõnum peab olema suhteliselt sünge, kui tahame, et meid võetaks tõsiselt. Isa Vello on selge tõestus vastupidisest! Ja mulle meeldib kujutleda, et Jeesus oli ka igapäevaelus väga rõõmus, südamlik ja oskas ka aeg-ajalt nalja teha, kuigi sellest meile Piibel ei räägi. See, kes annab ennast Jumalale, ei saa olla kurb, nagu ta