Назад к книге «Minu ema saladus. Sari "Varraku ajaviiteromaan"» [Sheila O'Flanagan]

Minu ema saladus. Sari В«Varraku ajaviiteromaanВ»

Sheila O'Flanagan

Steffie aitab õde, kes korraldab nende vanematele meeldejäävat pulmaaastapäeva üllatuspidu. Steffie ainus mure on see, kas ikka kõik peoga rahule jäävad. Tal pole aimugi, et sel päeval keeratakse terve tema maailm pea peale. Jenny soovib tähistada rubiinpulmi abikaasaga, keda ta palavalt armastab. Ta on aga nelikümmend aastat suurt saladust varjanud ja kauem ta seda enam teha ei suuda. Kas on aga üldse kunagi sobivat aega, et teha haiget oma kõige lähedasematele? Terve suguvõsa koguneb õnnelikku paari õnnitlema. Kõik loodavad, et see päev jääb neile kauaks meelde. Jääbki, aga mitte nii, nagu nemad endale ette kujutasid. „Minu ema saladus” on mõtlema ärgitav ja haarav romaan täiskasvanud lapsi tabanud šokist, kui nad saavad teada, et miski nende vanemate abielus pole nii, nagu nad arvasid.

Sheila O'Flanagan

Minu ema saladus. Sari В«Varraku ajaviiteromaanВ»

Minu abikaasale ja perekonnale, kes alati mu seljatagust kindlustavad

Tänusõnad

Nagu alati, suur tänu järgmistele inimestele:

Carole Blake’ile, kes hoolitseb ärilise poole eest

Marion Donaldsonile, kes tegeleb loomingulise kГјljega

Jane Selleyle, kes otsib Гјles vead

Hachette/Headline’i meeskonnale, kes korraldab, et valmis raamatud poodi jõuaksid

Raamatukaupmeestele ja raamatukoguhoidjatele, kes need lugejateni toimetavad

Tõlkijatele, kes teevad suurepärast tööd, pannes loo elama teistes keeltes

Ja eriti kõigile teile, kes te loete mu raamatuid nii paljudes maades ja kirjutate mulle lihtsalt vaimustavalt oma lemmiktegelastest, – kohtadest ja – raamatutest. Tänu teile see kõik end ära tasubki! Mulle meeldib, kui te minuga ühendust võtate, võite seda teha minu kodulehe, Twitteri, Facebooki ja Pinteresti kaudu. Loodan väga, et „Minu ema saladus” teile meeldib.

Pidu

Esimene peatГјkk

Tilluke higipiisk veeres mööda Steffie laupa ja kogus mööda põske alla libisedes kiirust, enne kui langes plopsatusega tohutule pappkarbile, mida ta süles tassis. Ettevaatlikult läks Steffie oma sinise Citroën C3 poole ja ohkas kergendustundega, kui oli karbi viimaks kõrvalistmele pannud. Kolmekümnesekundiline käik pagaritöökojast auto juurde poleks tema meelest ka siis olnud närvesöövam, kui ta oleks kandnud lõhkeainet. Ja karbi mahapillamisel oleksid olnud täpselt sama plahvatuslikud tagajärjed.

Steffie lükkas niiske kuldpruuni juuksesalgu laubalt ära, ja mõte sellest, mis näo Roisin teeks, kui vanemate aastapäevatordiga midagi juhtuks, pani ta judisema. Koogi puudumine lööks tähtsa plaani ikka täiesti segi ja Roisin ei lasknud ometi kellelgi ega millelgi oma plaane segi lüüa. Kindel, et seekord ta ei petnud vanema õe suuri lootusi, istus Steffie juhiistmele ja keeras autoaknad alla. Siis pani ta ventilaatori viimase peale tööle, püüdes suvelõpu ootamatut kuumalainet leevendada. Viimase kahe nädala jooksul oli meedia süngete ennustuste asemel kõige märjemast augustikuust ajaloos ja püsivast jahedusest hakanud rõõmsalt märkima, et Iirimaa Dublinis on sama soe kui Ohio Dublinis ja hoopis kuumem kui Madridis, Pariisis või Roomas. Hetkel, kui Steffie ees hakkas lõpuks ometi puhuma hädist sooja õhku, mõtles ta, et oleks ju tore, kui Iirimaa majades oleksid keskkütte ja kahekordsete aknaklaaside asemel hoopis konditsioneerid ja välibasseinid.

Wexfordis asuva vanematekodu Aranbegi õuele tasunuks sel õhtupoolikul küll basseini igatseda. Aga isegi siis, kui nad saanuksid seda endale lubada, polnud Pascal ja Jenny inimesed, kes oleksid paigaldanud midagi sellist, mida saaks kasutada umbes ühel suvel viiest. Steffie ja teised külalised peavad nende neljakümnenda pulma-aastapäeva peol ennast lihtsalt suure hulga külmade jookidega jahutama.

Steffie hingas aeglaselt välja, mõeldes üllatusele, mille nad teevad vanematele, kes on õndsas teadmatuses asjaolust, et satuvad koju jõudes peole. Ta polnud päris kindel, kas