Punane Kuninganna
Victoria Aveyard
MARE BARROW' MAAILMA JAGAB KAHEKS VERI — ühel pool punane ja teisel hõbedane. Mare kuulub oma perega alamast klassist Punaste sekka, kelle saatuseks on teenida Hõbedastest eliiti, kelle üliinimlikud võimed teevad neist pea jumalad. Mare varastab kõike ettejuhtuvat, et aidata perel hinge sees hoida. Kui aga ta parim sõber väeteenistusse kutsutakse, paneb tüdruk ta vabaduse nimel kõik kaalule.Saatuse keerdkäigud toovad ta kuninglikku paleesse, kus Mare otse kuninga ja aadlike silme ees avastab, et ka temal on ülivõime — oskus, millest tal siiani aimugi polnud. Kuid ... tema veri on punane.Ilmvõimatu varjamiseks sunnib kuningas neiut astuma ammukadunud Hõbedase printsessi rolli ja kihluma ühega oma poegadest. Üha sügavamale Hõbedaste maailma kistud Mare seab aga oma uue positsiooni ohtu ja asub abistama Ergavat Kaardiväge — Punaste ülestõusu juhte.Tema teod löövad liikvele surmava ja raevuka sündmustekeerise, milles prints peab astuma printsi, ja Mare omaenda südame vastu.Debüütkirjaniku Victoria Aveyardi rikkalik, elav fantaasiasari, kus ustavus ja ihalus võivad su hävitada ja kindel võid olla vaid reetmises.
Victoria Aveyard
Punane kuninganna
Originaali tiitel:
Red Queen
Victoria Aveyard
HarperTeen 2015
Copyright В© 2015 Victoria Aveyard
Victoria Aveyard assert the moral right to be identified
as the author of this work.
Kaanekujundus В© 2015 HarperCollins
ISBN 978-9949-9706-3-6 (trГјkis)
ISBN 978-9949-9706-4-3 (epub)
TГµlge eesti keelde В© Karin Kull ja Pikoprint OГњ 2015
TГµlkija: Karin Kull
Toimetaja: Vilve Torn
Kujundaja: Liis Karu
See raamat on uhkusega trГјkitud keskkonnaga arvestavale paberile, mis vastab FSC sertifikaadile.
FSC sertifikaat tähistab vastutustundlikku metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse
ja looduslikud protsessid. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline
E-raamat OГњ Flagella
Esimene peatГјkk
Vihkan Esimest Reedet. See ujutab küla rahvaga üle ja praegu, kesksuve kuumuses, on see viimane asi, mida tarvis. Minu juures varjus ei ole leitsak nii hull, kuid hommikusest tööst higi järele lehkavate kehade hais võiks hobusegi jalust niita. Niiske õhk väreleb kuumusest. Isegi eilses tormis tekkinud, õlist ja rasvast vikerkaaretriibuliselt keerlevad lombid on tulipalavad.
Kõik pakivad tänaseks oma letid kokku ja turg voolab rahvast tühjaks. Kaupmehed on hajevil ja hooletud. Sestap saan vaevata nende varudest näpata kõike, mida soovin. Kui lõpule jõuan, on mu taskud pudi-padist pungil ja peos õun, mida tee peal nosida. Paari minuti kohta pole sugugi paha töö. Lasen end liikvele läinud käratseval rahvavoolul kaasa viia. Mu käed vilksatavad kiirelt siia ja sinna, jäämata kellegi juurde kauemaks kui põgusaks hetkeks. Mõned kupüürid mehe taskust, käevõru naise randmelt – ei midagi suurt. Külaelanikud on edasi tunglemisega liiga ametis, et endi seas taskuvarast märgata.
Kõikjal meie ümber, kolm meetrit mudasest maapinnast kõrgemal, seisavad vaiadel hooned, mis on andnud külale nime (väga originaalse pealekauba – Vaiaküla). Kevadeti on madalam kallas üle ujutatud, kuid praegu on august ning külaelanikke painavad veepuudus ja ülekuumenemisoht. Peaaegu kõik ootavad pikisilmi iga kuu esimest reedet, kui töö ja kool varakult läbi saavad. Ent mitte mina. Mina istuksin parema meelega lapsi täis klassiruumis mitte midagi kasulikku õppides.
Mitte et ma enam väga kauaks kooli jään. Mu kaheksateistkümnes sünnipäev on lähenemas ja sellega koos ka väeteenistusse võtmine. Ma ei ole kusagil õpipoiss, mul ei ole tööd, ja nii saadetaksegi mind sõtta nagu kõik ülejäänud tegevusetud. Pole mingi ime, et tööd ei leidu, kui iga mees, naine ja laps üritab armeest pääseda.
Mu vennad läksid kaheksateistkümneaastaseks saades sõtta. Kõik kolm saadeti järvemaalastega võitlema. Ainult Shade oskab mõnevõrra kirjutada ja võimalusel saadab ta mulle teateid. Teistest vendadest Breest ja Tramyst ei ole ma üle aasta mida