Назад к книге «Kolmas Vabadussõda» [Aivar Kivisiv]

Kolmas VabadussГµda

Aivar Kivisiv

Põnev fiktsioon võimalikest poliitilistest arengutest Eestis. Ulmeromaani on pikitud üllatavalt tõepäraseid kirjeldusi Pronksiööst ja sellele järgnevatest sündmustest. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sündmustega, milles leidub nii armastust kui ka vihkamist.

Aivar Kivisiv

Kolmas VabadussГµda

HOIATUS

Käesolev raamat ei ole teaduslik ajalooraamat, vaid tegemist on ilukirjandusliku teosega. Minevikku kirjeldavas osas on enamus sündmusi reaalselt toimunud ja põhineb erinevate inimeste mälestustel. Samas ei pruugi sündmuste toimumisaeg olla täpselt raamatus kirjeldatud kuupäevadel. Järeldused ja osa sündmusi, mis on raamatu süžee loogiline osa, on autori fantaasiavili ja ei pruugi olla kunagi tegelikkuses toimunud.

Kõik tegelaskujud on välja mõeldud ja ei kirjelda ühtegi konkreetset inimest, kuigi võivad baseeruda mitmete reaalsete inimeste elus kogetul.

Autor soovib selle raamatuga kutsuda lugejaid valvsusele ja vähendada inimeste ükskõiksust neid ümbritsevate poliitiliste protsesside suhtes.

OLULINE KOHTUMINE

Kevad 1999

Oli saabunud 1999. aasta kevad. Puud olid just lehte läinud ja ilmad meeldivalt soojad, mis oli pärast talve ning külmavõitu varakevadet väga mõnus. Ühes Nõmme eramajas oodati tähtsat külalist Venemaalt.

Majaperemees Edgar Savisaar ja perenaine Vilja olid selleks kohtumiseks kutsunud enda poole lähimad kaasvõitlejad Ain Sepiku ja Elmar Geine, samuti mõned erakonna tehniliste küsimustega tegelevad inimesed. Kõigil kutsututel oli palutud eelseisvast kohtumisest kõrvalistele mitte rääkida.

Külalise visiit oli mitteametlik. Ta viibis Tallinnas turistina ja ei olnud planeerinud ühtki ametlikku kohtumist. Peremees oli külalisega varem kohtunud Peterburis, kui ta Tallinna Linnavolikogu esimehena käis ametlikul visiidil ja tänane külaline oli Peterburi abilinnapea.

Pererahvas ootas koos kaasvõitlejatega maja eestoas külalise auto saabumist. Õues ootasid paar tehnilist töötajat, kes pidid märku andma külalise saabumisest, et majaperemees saaks külalise õuel viisakalt vastu võtta.

Varsti saabuski must auto, millest väljus külaline koos kahe saatjaga. Ta oli sportliku kehaehitusega, lüheldasem neljakümnendates eluaastates mees. Kaks saatjat olid pikad sportlikud kolmekümnendates mehed. Külalised sisenesid jalgväravast, samal ajal tuli õuele ka Edgar Savisaar koos oma kaaslastega. Järgnev vestlus toimus loomulikult vene keeles.

„Tere tulemast Tallinna, Vladimir Vladimirovitš,“ tervitas Edgar Savisaar külalist. „Siin on minu abikaasa Vilja, meie majandusdirektor Elmar Geine ja meie juhtivaid ideegeneraatoreid Ain Sepik.“

Külaline noogutas ja vastas: „Vladimir Vladimirovitš Putin,“ ja surus kõigil vastutulnutel kätt ning jätkas: „Ma arvan, et võiksime sisse minna. Sergei jääb teie poistega siia õue juttu rääkima ja Roman tuleb meiega sisse.“

Seltskond sisenes majja. Roman avas portfelli ja võttis sealt välja suure viina ja paar karpi kalamarja.

„Siin on vene kombe kohaselt väike kingitus. Perenaine võib teha mõned võileivad, niikaua kui me meestejuttu ajame,“ ütles Vladimir Putin.

Edgar juhatas seltskonna kabineti.

Kui mehed istusid kabinetti ja Edgar tahtis alustada avasõnavõttu, katkestas Vladimir Putin teda. „Edgar Elmarovitš, asume kohe asja juurde. Kiidukõnesid ja tooste saame teha ka pärast, väikese pitsi viina juures.“ Ta köhatas, lõi selja sirgu ja jätkas: „Venemaal on tulemas uued ajad. Jeltsini ajastu on läbi ja varsti on keegi meie hulgast peaminister ja president. Jeltsin on pärast konsultatsioone meie inimestega otsustanud tagasi astuda. Nagu te aru saate, ei saa ma kuupäeva teile öelda. Niisiis ootab Venemaad ees uus poliitika ja tõus tagasi maailma vägevate hulka. Teil, mu sõbrad, on koostöös meiega võimalik saada Venemaa sõbra ja usaldusorganisatsiooni roll. Samuti aitab meie koostöö kindlustada kummagi poole inimeste poliitilisi ja ärihuve. Me näeme tulevikus teid Eestis e