Назад к книге «Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?» [Maria Semple]

Kuhu sa kГјll kadusid, Bernadette?

Maria Semple

Bernadette Fox on kurikuulus naine. Microsofti imelapsele Elgie Branchile on ta ülemeelik, lennukas, andekas ja probleemne abikaasa. Teistele emadele kooliväravas tundub ta ohtlik. Disainiasjatundjatele on ta revolutsiooniline arhitekt. 15-aastasele Beele on ta parim sõbranna ja ühtlasi lihtsalt emps. Äkitselt Bernadette kaob. Bee võtab ette teekonna maailma lõppu, et ema üles leida. “Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?” on haarav lugemine: vaimukalt kirjutatud ja väga liigutav lugu ekslevast geeniusest ja ema ning tütre suhetest. “Ahmisin selle raamatu endasse pöörase mõnuga,” on romaani kohta öelnud Jonathan Franzen. Maria Semple töötas 15 aastat Los Angeleses stsenaristina, lüües kaasa tuntud saadete ja seriaalide, nagu Ellen, Saturday Night Live ja Arrested Development valmimisel. Ta elab Seattle’is.

Maria Semple

Kuhu sa kГјll kadusid, Bernadette?

Poppy Meyerile

Mind häirib juba see, et kui ma küsin papsilt, mis tema arvates empsiga juhtus, ütleb ta alati: „Sa pead tingimata mõistma, et sina pole selles süüdi.” Pange tähele, et ma ei küsinud üldse seda. Kui ma hakkan peale käima, ütleb ta teise häiriva asja: „Tõde on keeruline. Keegi ei saa eales teise inimese kohta kõike teada.”

Emps haihtus kaks päeva enne jõule, ilma et oleks mulle midagi öelnud. Loomulikult on see keeruline. Aga sellepärast, et see on keeruline ja me arvame, et keegi ei saa kunagi teise kohta kõike teada, ei tähenda veel, et ei võiks proovida.

See ei tähenda, et mina ei võiks proovida.

1

EMPS VASTAKUTI SÄÄSKEDEGA

Esmaspäev, 15. november

Galeri tänava kool on paik, kus saavad kokku osavõtlikkus, õppetöö ja globaalne ühendatus, et luua kodanikutundega elanikke jätkusuutlikule ja mitmekesisele planeedile.

В В В В Г•pilane: Bee Branch Klass: kaheksas Klassijuhataja: Levy

SГ•NASELETUSED

R – rohkem kui suurepärane S – suurepärane T – teel suurepärase poole

KOMMENTAARID: Bee pakub puhast rõõmu. Tema õpihimu on nakkav, nagu ka tema südamlikkus ja huumorimeel. Bee ei pelga esitada küsimusi. Tema eesmärk on mõista iga teemat sügavuti, mitte lihtsalt head hinnet saada. Teised õpilased paluvad Beelt õppetöös abi ja ta vastab alati viivitamatult naeratusega. Üksi töötades näitab Bee üles hämmastavat keskendumisvõimet; rühmatöös on ta vaikne ja enesekindel juht. Tähelepanuväärne on ka see, et Bee mängib jätkuvalt meisterlikult flööti. Möödunud on vaid kolmandik aastat, aga juba praegu on mul kahju, et Bee lõpetab Galeri tänava kooli ja suundub laia maailma. Kuulsin, et ta tahab astuda mõnda idaranniku erainternaatkooli. Kadestan õpetajaid, kes Beega esimest korda kohtuvad ja avastavad, milline võluv neiu ta on.

• • •

Õhtusöögi ajal kannatasin ära empsi ja papsi heietused: „Me oleme sinu üle nii uhked” ja „Ta on ikka tõeliselt tark laps”, kuni tekkis hetkeline vaikus.

„Te ju teate, mida see tähendab,” sõnasin ma. „Millist suurt asja.”

Emps ja paps kergitasid teineteisele kulmu.

„Te ei mäleta?” küsisin mina. „Kui ma Galeri kooli läksin, ütlesite, et kui mul on terve aeg laitmatud hinded, võin lõpukingiks soovida ükskõik mida.”

„Mäletan küll,” ütles emps. „Ma ei jõudnud su ponijuttu enam kuulata.”

„Seda tahtsin ma väiksena,” ütlesin mina. „Nüüd tahan ma midagi muud. Kas teid ei huvita, mis see on?”

„Ma ei teagi,” ütles paps. „Kas huvitab?”

„Koguperereisi Antarktikasse!” Tõin lagedale reklaamtrükise, millel olin istunud. See oli seiklusreisifirmalt, kes korraldab huvireise eksootilistesse paikadesse. Avasin selle Antarktika lehelt ja andsin üle laua edasi. „Kui me lähme, peaks seda tegema jõulude paiku.”

„Selle aasta jõulude?” küsis emps. „Kuu aja pärast?” Ta tõusis ja toppis tühjad plastnõud kottidesse, millega tellitud toit kohale oli toodud.

Paps süvenes juba trükisesse. „Siis on seal suvi,” sõnas ta. „Ainult siis saabki minna.”

„Ponid on ju nii nunnud.”