Nahkhiirmees
Jo NesbГё
Politseinik Harry Hole saadetakse Sydneyssse, et ta aitaks Austraalia politseid noore Norra naise mõrva uurimise juures. Oma teekonnal Sydney valgustkartvates piirkondades kohtub ta prostituutide ja kupeldajate, transvestiitide, klounide ja diileritega. Ja mõne Austraalia põliselanikuga. Harry Hole on sõitnud Norrast nii kaugele, kui üldse sõita saab, juhtum on keeruline ning ööpimeduses mõrvarit jahtides tuleb tal navigeerida üksnes nõrga kaja abil.Politseiuurija Harry Hole lugude ja ka filmilinale jõudnud menuromaaniga „Pearahakütid” on Jo Nesbøst (snd 1960) saanud kirjandusmaailmas tõeliselt arvestatav nimi. Kriitikud on tunnustanud teda kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Lisaks on ta pälvinud rohkelt tunnustust Doktor Proktorist jutustavate lasteraamatute eest. Tema teoseid on välja antud rohkem kui 40 riigis.336 lk
Originaali tiitel:
Jo NesbГё
Flaggermusmannen
Aschehoug
1997
Toimetanud Ene Mäe
Korrektuuri lugenud Anneliis Lember
Kujundanud Eiko Ojala
Copyright В© Jo NesbГё 1997
Published by agreement with Salomonsson Agency
В© TГµlge eesti keelde. Kadri Rood, 2016
ISBN 978-9985-3-3875-9
ISBN 978-9985-3-3945-9 (epub)
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2016
www.varrak.ee
www.facebook.com/kirjastusvarrak
TrГјkikoda Greif OГњ
It rose into space, its wings spread wide,
then fell, its wings now a fluttering cape
wrapped tight about the body of a man.
– Frank Miller
WALLA
1
Sydney, härra Kensington ja kolm tärni
Midagi oli valesti.
Naissoost passikontrolör oli alguses laialt naeratanud: „How are you, mate?”
„I’m fine,” oli Harry Hole valetanud. Rohkem kui 30 tundi tagasi oli ta Oslost Londoni kaudu ära sõitnud ning kogu aja alates ümberistumisest Bahreinis istunud ühe ja sama neetud koha peal varuväljapääsu juures. Turvanõuete tõttu sai istet vaid natuke allapoole lasta ning tema ristluud oleksid enne Singapuri jõudmist peaaegu murdunud.
Ja nГјГјd ei naeratanud ka naine leti taga enam sugugi.
Ta oli lugenud passi ebatavaliselt suure huviga. Oli raske Г¶elda, kas see oli pilt vГµi nime kirjaviis, mis oli naise alguses nii heasse meeleollu viinud.
„Business?”
Harry Hole oli arvamusel, et suuremas osas muudest maailma paikadest oleksid passikontrolörid lisanud lõppu Sir, kuid ta oli lugenud, et sedasorti formaalsed viisakusavaldused polnud Austraalias eriti levinud. See polnud ka nii oluline, Harry polnud ei eriti suur reisija ega ka mitte snoob, ta soovis lihtsalt voodiga hotellituba nii ruttu kui võimalik.
„Yes,” oli ta vastanud ning sõrmedega letil trummeldanud.
Ja just siis oli naise suu krimpsu tõmbunud, inetuks muutunud ning terava häälega küsinud: „Why isn’t there a visa in your passport, Sir?”
Tema süda tegi hüppe, nagu see ikka teeb, kui aimab katastroofi lähenemas. Sir öeldaksegi ehk alles siis, kui olukord teravaks muutub?
„Sorry, I forgot,” pomises Harry, samal ajal palavikuliselt sisetaskutes kaevates. Miks nad ei võinud eriviisat passi kinnitada, nagu seda tehti tavalise viisaga? Järjekorras otse enda taga kuulis ta nõrka walkman’i suminat ning teadis, et see oli naaber lennukist. Ta oli kogu tee ühte ja sama kassetti kuulanud. Ja miks, põrgu päralt, ei võinud ta kunagi mäletada, millisesse taskusse ta asjad pani? Lisaks sellele oli veel palav, kuigi kell oli peaaegu 10 õhtul. Harry tundis, kuidas tema peanahk kihelema hakkas.
LГµpuks leidis ta dokumendi ja pani selle kergendustundega letile.
„Police officer, are you?”
Passikontrolör tõstis pilgu eriviisalt ja vaatas Harryt uurivalt, kuid krimpsus suu oli läinud.
„Ma loodan, et tegu pole mingite mõrvatud Norra blondiinidega?”
Ta naeris helisevalt ning lГµi eriviisale lГµbusalt templi peale.
„Well, just one,” vastas Harry Hole.
Fuajee oli täis reisikorraldajate esindajaid ja limusiinijuhte, kes hoidsid üleval nimesilte, kuid ühelgi neist polnud nime Hole. Ta oli juba peaaegu minemas taksot võtma, kui üks helesiniste teksade, Hawaii särgi ning ebatavalise