Hunt lambanahas
Monika Rahuoja-Vidman
Annika sõitis üksinda Kreetale puhkama ja... kadus jäljetult. Teda otsiti. Päevadest said nädalad, siis kuud, kuid teda ei leitud. Siis tuli tema - poiss, kelle ta oli reetnud. Just tema leidis Annika ja mitmedki saladused said paljastatud.
Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.Tingimused e-raamatu kasutamiseks:
1. Kogu e-raamatu sisu on autoriГµigustega kaitstud. KГµik Гµigused reserveeritud;
2. E-raamat on mГµeldud Гјksnes isiklikuks kasutamiseks;
3. E-raamatu osaline vГµi kogu sisu paljundamine mis tahes kujul on keelatud, va isiklikuks kasutamiseks e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omaniku poolt;
4. E-raamatust või selle üksikutest osadest võib teha isiklikuks tarbeks väljatrükke üksnes e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik, e-raamatu kopeerimine ja kolmandatele isikutele jagamine ei ole lubatud;
5. E-raamatu vГµib alla laadida ning salvestada oma arvutisse Гјksnes e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik;
Keelatud on e-raamatust kõrvaldada omandiõigust tähistavaid märke, etikette või muid e-raamatu märke
VASTUTUS
Autoriõigusega kaitstud e-raamatu mittesihipärane kasutamine või omavoliline turustamine on ebaseaduslik ja on aluseks kahjunõude esitamisele. E-raamatu väljaandja ja levitaja ei vastuta kahju eest, mis tuleneb e-raamatu väärast kasutamisest. Kasutades käesolevat e-raamatut nõustute automaatselt eespool toodud tingimustega.
Monika Rahuoja-Vidman
P Г• N E V I K
H U N T
L A M B A N A H A S
2018
I peatГјkk
„No nii, palun astuge edasi Teie Kõrgeausus!” Naispolitseinik rõhutas eriliselt kahte viimast sõna.
Ta oli avanud kambriukse ja võtnud vahialuselt ära käerauad. Vangutas seejärel huuli torru ajades peaga ja tonksas noormeest kergelt vastu selga, „sina... sina jah, mida sa ootad? Siin pole kedagi teist! Kobi sisse ja ära koperda. Üksluine see elu siin küll on, aga pole muret, vähemalt esialgu sul meie juures igav ei hakka, üks tegelane on juba ees.”
Poiss astus ebalevalt ringi vaadates kambrisse ja tüdinud olekuga suurekasvuline, moodsalt ühele küljele lühikeseks lõigatud tumedate juustega naispolitseinik sulges tema järel ukse.
Filip vaatas ringi. Narid, poltidega põranda külge kinnitatud. Seina ääres samuti põranda külge kinnitatud ülilihtne, sahtliteta laud, nurgas metallist wc-pott. Sisustus oli enam kui spartalik!
Kuid... ülemisel naril lamas keegi. Ja kuna kambris kedagi peale nende rohkem polnud, siis too sell ilmselt oligi „tegelane”.
Noormees neelatas, pГјГјdes lahti saada klumbist kurgus ja istus ettevaatlikult voodiservale.
Või et see siin on siis eurovangla? Mitte et Filipil oleks olnud teadmisi ja ülevaadet vanglatest või nende moderniseerimisest, aga filmides oli ta vanglaid küll ja küll näinud. Mõnes kõndisid mõrtsukad ja röövlid tähtsalt, pead ülbelt kuklas, spordisaalist õigusteaduse loengut kuulama ja siis oma tuppa puhkama, teleka ja interneti juurde. Teistes aga vanglapesulast vanglakööki, ühe töö juurest teise manu, kui vahepeal keegi just nuga ei andnud.
Siin polnud midagi sellist kusagil näha olnud! Njah, ega see polnud muidugi ka õige vangla. Lihtsalt arestikamber. Aga kõige olulisem kogu asja juures oli fakt, et tema, Filip, poleks pidanudki siin olema!
Ta polnud mitte kunagi teinud midagi sellist, et vГµinuks vanglasse sattuda ja see, mis nГјГјd oli juhtunud, see oli ju mingi kohutav, jube arusaamatus.
Oli ju täiesti võimatu, et Annika kaebas, et ta teda vägistas.
Seda polnud kunagi juhtunud. Ta teadis seda täiesti kindlalt, sest polnud üldse kunagi kedagi vägistanud. Miks oli siis politseist helistatud, ta sinna kutsutud ja öeldud, et tema kohta on esitatud vägistamissüüdistus? Seejär