Grey. «Viiskümmend halli varjundit» läbi Christiani silmade

E. L. James

E. L. James toob meieni Christiani enda sõnadega ta mõtted, meenutused ja unenäod. Me näeme uuest värskest vaatepunktist armastuslugu, mis on paelunud miljoneid lugejaid üle kogu maailma. Christian Grey kontrollib kõike oma maailmas, kus valitseb kord ja distsipliin ning samas täielik tühjus – kuni päevani, mil Anastasia Steele ta kabinetti sõna otseses mõttes sisse kukub. Christian püüab naist unustada, ent teda valdab tunnetetorm, mida ta ei mõista ja mille vastu ei saa. Ana on väga erinev teistest naistest – ta on uje ja ebamaine ning mehele tundub, et Ana näeb ta imelisest äriedust ja uhkest elustiilist sügavamale, otse ta külma haavatud südamesse. Kas Christian suudab Anaga koos olles vabaneda lapsepõlve õudustest, mis teda igal öösel kummitavad? Või tõukavad mehe sünged ihad, kontrollivajadus ja enesepõlgus Ana temast eemale ning hävitavad Christiani õrna lootuse?

E. L. James

Grey. «Viiskümmend halli varjundit» läbi Christiani silmade

See raamat on pühendatud lugejatele, kes küsisid … ja küsisid … ja küsisid … ja küsisid seda

Tänan teid kõige eest, mida te olete minu heaks teinud

Te olete vГµrratud

TГ„NUSГ•NAD

Suur tänu

Anne Messittele tema juhatuse, hea huumori ja minusse uskumise eest. Ma jään talle alatiseks tänu võlgu mulle pühendatud aja ja ta lõpmatute pingutuste eest mu tekstipuntra lahtiharutamisel.

Tony Chiricole ja Russell Perreault’le, kes minu eest hoolitsesid, ning suurepärasele toimetusele ja disainimeeskonnale, kes aitas sellel raamatul ilmuda: Amy Brosey, Lydia Buechler, Katherine Hourigan, Andy Hughes, Claudia Martinez ja Megan Wilson.

Niall Leonardile armastuse, toetuse ja juhatuse ning selle eest, et ta on ainus mees, kes suudab mind tГµeliselt naerma ajada.

Valerie Hoskinsile, mu agendile, ilma kelleta töötaksin ma ikka veel teles. Tänan sind kõige eest.

Kathleen Blandinole, Ruth Clampettile ja Belinda Willisele eellugemise eest.

Lost Girls – teie hinnalise sõpruse ja teraapia eest.

Bynker Babes – teie teravmeelsuse, tarkuse, toetuse ja sõpruse eest.

FP daamidele amerikanismidega aitamise eest.

Peter Bransonile lahenduskeskse lГјhiteraapia selgitamise eest.

Brian Brunettile seoses helikopteriga lendamisega.

Professor Dawn Carusile Гњhendriikide kГµrgharidussГјsteemi selgitamise eest.

Professor Chris Collinsile minu harimise eest mullastikuteaduses.

Doktor Raina Sluderile vaimse tervise alase nГµustamise eest.

Ma tänan oma lapsi. Ma armastan teid rohkem, kui suudan sõnadega öelda. Te toote minu ja teiste inimeste ellu suurt rõõmu. Te olete ilusad, vaimukad, targad, kaastundlikud noored mehed, ja ma olen teie üle väga uhke.

ESMASPГ„EV, 9. MAI 2011

Mul on kolm autot. Need sõidavad kiiresti üle põranda. Väga kiiresti. Üks on punane. Üks on roheline. Üks on kollane. Mulle meeldib roheline. See on kõige parem. Emmele meeldivad need ka. Mulle meeldib, kui emme mängib autode ja minuga. Talle meeldib kõige rohkem punane. Täna istub ta kušetil ja vaatab seina. Roheline auto lendab põrandavaibale. Selle järel punane. Siis kollane. Prauhti! Aga emme ei näe. Ma teen seda jälle. Prauhti! Aga emme ei näe. Ma suunan rohelise auto ta jalgade juurde. Aga roheline auto läheb tugitooli alla. Ma ei saa seda kätte. Mu käsi ei ulata. Emme ei näe. Ma tahan oma rohelist autot. Aga emme istub ikka kušetil ja vaatab seina. Emme. Mu auto. Ta ei kuule mind. Emme. Ma tõmban teda käest, aga ta heidab pikali ja sulgeb silmad. Mitte praegu, Tõuk. Mitte praegu, ütleb ta. Mu roheline auto jääb kušeti alla. See on alati kušeti all. Ma näen seda. Aga kätte ei saa. Mu roheline auto on karvane. See on hallide karvade ja mustusega kaetud. Ma tahan seda tagasi. Aga ma ei saa kätte. Ma ei saa seda kunagi kätte. Mu roheline auto on kadunud. Kadunud. Ja ma ei saa enam kunagi sellega mängida.

Avan silmad ja mu unenägu kaob varahommikus