Tiibeti unenäo- ja unejoogad

Rinpoche Wangyal Tenzin

"Kui me ei oska kanda oma harjutusi unne," kirjutab Tenzin Wangyal Rinpoche, "kui me kaotame enda igal ööl, mis võimalust on meil siis olla teadvel, kui tuleb surm? Vaadake oma kogemusi unes, et teada, mis teiega hakkab juhtuma surmas. Vaadake oma unekogemusi, et avastada, kas olete tõeliselt ärkvel või mitte." Käesolev raamat annab üksikasjalikke juhatusi unenäojoogaks, kaasa arvatud põhjapanevad harjutused, mida tehakse päevaajal. Tiibeti traditsioonis ei ole võime näha teadlikult und asi iseeneses, pigem annab see lisakonteksti, milles saab tegelda keerukamate ja tõhusate harjutustega, et saavutada vabanemine. Unenäojoogale järgneb unejooga, tuntud ka kui puhta valguse jooga. See on keerulisem tegelus, nagu enamik salajasi Tiibeti tegelusi. Eesmärk on jääda une ajal teadvele, kui lakkavad tegutsemast lihtne kontseptuaalne meel ja meeleorganid. Enamik lääne inimesi ei oska teadveloleku niisugust sügavust isegi võimalikuks pidada, ometi on see hästi tuntud Tiibeti budistidele ja Böni vaimsetele traditsioonidele. Nende harjutuste tulemuseks on suurem õnnetunne ja vabadus nii ärkvel kui ka unenäoseisundis. "Tiibeti unenäo- ja unejoogad" jagab võimsaid meetodeid edasiliikumiseks teel vabanemisele.

Rinpoche Tenzin Wangyal

Tiibeti unenäo- ja unejoogad

Tänuavaldused

Tahan tänada inimesi, kes on kaasa aidanud selle raamatu avaldamisele. Kõigepealt ja kõige tähtsamana tuleb Mark Dahlby, minu õpilane ja lähedane sõber, kellega koostööd ma tohutult nautisin. Me veetsime mitmesuguseid probleeme arutades Berkley kohvikutes palju tunde. Temata ei oleks see raamat iialgi võimalik olnud.

Samuti: Steven D. Goodman, kolleeg ja sõber, parandas käsikirja arvukate heade ettepanekutega; Sue Ellis Dryer ja Chris Baker andsid raamatu algversioonis toimetamisalaseid soovitusi; Sue Davis ja Laura Shekerjian aitasid, lugedes teksti ja andes tagasisidet; ning suurte teadmistega Snow Lion Publication’i kogenud toimetaja Christine Cox töötas tekstiga ja tegi raamatu palju paremaks.

Fotod meditatsiooni- ja unenäojooga asenditest, vastavalt lehekülgedel 93 ja 119, tegi Antonio Riestra, neid töötles Luz Vergara. Illustratsioonid tšakratest lehekülgedel 115 ja 117 tegi Monica R. Ortega. Ka tahan ma tänada kõiki neid, keda ma ei ole nimetanud, kuid kes on mind erineval moel aidanud.

PГјhendan raamatu Namkhai Norbu Rinpochele, kes on minu elus olnud suureks innustajaks nii minu Гµpetamisviisides kui ka minu enda tegelustes

EessГµna

Tuntud tiibeti ütlus kõlab: „Et kummutada kahtlused õpetuse ja edastuse kohta, tuleb seletada põlvnemist ja ajalugu.“ Sestap alustan ma raamatut oma lühikese elulooga.

Ma sündisin varsti pärast seda, kui mu vanemad põgenesid Hiina rõhumise eest Tiibetis. Tingimused olid rasked ja vanemad panid mu kristlikku internaatkooli, lootes, et minu eest seal hoolitsetakse. Mu isa oli budistlik laama, ema böni*-budismi praktiseerija. Mõne aja pärast isa suri. Hiljem abiellus ema uuesti mehega, kes oli böni laama. Mõlemad soovisid väga, et ma elaksin oma kultuuri keskel, ja kui ma olin kümme aastat vana, viidi mind Indiasse, böni peakloostrisse Dolandžis, ja pühitseti mungaks.

Kui olin kloostris mõnda aega elanud, tundis Lopon (peaõpetaja) Sangye Tenzin Rinpoche minus ära kuulsa õpetlase, õpetaja, autori ja meditatsioonimeistri Khyungtul Rinpoche reinkarnatsiooni. Khyungtul oli tuntud meisterastroloog ning Lääne-Tiibetis ja Põhja-Indias teati teda kuulsa kurjade vaimude taltsutajana. Oma maagiliste võimete tõttu oli ta väga nõutud tervendaja. Üks tema toetajaid oli kohalik Himatšali kuningas Põhja-Indias. Kuningas ja tema kaasa, kes ei saanud lapsi, palusid, et Khyungtul Rinpoche neid tervendaks, mida ta ka tegi. Poeg, kelle nad said ja üles kasvatasid, on Virbhardur, praegune Himatšal Pradeši peaminister.

Kui olin kolmteist, valmistus minu lahke peaГµpetaja Lopon Sangye Tenzin, suurte teadmistega ja sГјgava arusaamisega