Kasside salajane keel
Susanne Schötz
Oled kunagi mõelnud, mida su kass sulle öelda tahab? Kassid ei näu, kähista ega urise suvaliselt või sellepärast, et neil pole midagi targemat teha. Kass häälitseb alati kindlal eesmärgil, ja need häälitsused võivad kanda olulisi sõnumeid – olgu siis meie või teiste kasside jaoks. Susanne Schötz on teinud kassikõne koodi murdmisel ära suure töö. Ta töötab professorina Lundi ülikoolis Rootsis, kus tema juhitud pikaajaline uurimisprogramm on tõestanud, et kassid kasutavad tõepoolest vokaalset suhtlust nii omavahel kui oma inimestest kaaslastega suheldes. Inimeste ja kasside vahelise häälkommunikatsiooni strateegiate mõistmine võib avaldata tohutut mõju sellele, kuidas me oma lemmikutega suhtleme ning parandada arusaamist inimeste ja loomade vahel mitmes vallas, nagu näiteks veterinaaria, varjupaigad ja treenimine. „Kasside salajane keel“ pakub teile kiirkursust kasside foneetikasse. Autor annab täieliku ülevaate kaslaste häälitsustest ja selgitab, mida need erinevates olukordades võivad tähendada. Lisaks leiad siis hulga praktilisi nõuandeid, kuidas oma kassi paremini mõista.
Originaali tiitel:
Susanne Schötz
„Die geheime Sprache der Katzen“
Benevento Publishing, Red Bull Media House GmbH, 2017
В©2017 Benevento Publishing, Red Bull Media House GmbH, Wals bei Salzburg
Illustreerinud Anja Moritz
Saksa keelest tГµlkinud Elina Adamson
Toimetanud Liisi Lees-Leesmaa
Kujundanud Ruth Laasi
ISBN 978-9949-85-334-2
ISBN 978-9949-85-406-6 (epub)
TrГјkitud OГњ Greif trГјkikojas
www.tnp.ee
EessГµna: miks kasside keel (ikka veel) salajane on?
Küsimus on õigustatud. Kuna käesolev raamat esitab ja kirjeldab kasside häälitsusi täpselt ning saadab neid isegi näitlikustavate heli- ja videolindistustega, pole enam tegemist salakeelega, ega ju? Kuid kas ei jää mitte alles raasuke seletamatut ja seega seletamata jäänut? Ja kas pole see viimane tükike teadmatust põhjuseks, miks me edasi uurime ning seda kõike veel täpsemalt mõista tahame? Ma usun, et sellele küsimusele võib üheselt vastata jaatavalt.
Kasside eneseväljendusviis erineb inimeste omast nii mõneski aspektis. Selleks et kasse kogu nende olemuses mõista, peame kõigepealt leidma neile eriomase lähenemisviisi – me peame nii-öelda salakoodi lahti muukima.
Kõigepealt eeldame me seda, et kõik keele kasutajad peavad ühe kindla sõnaga üht ja sedasama asja silmas, andes niisiis vastavale sõnale ühe konkreetse tähenduse. Kuid kas asi on ikka nii lihtne? Võtame näiteks sõna jah. Kas jah on ikka alati jah? Või on ta ehk juhtumisi vahel jahei? Või ikkagi pigem ei? Sõna tähendus ehk see, mida kõneleja tahab mõne konkreetse sõnaga väljendada, sõltub ikka ja alati olukorrast, milles see lausutakse. Ebaselguse korral saab inimkõnelejalt harilikult järele pärida, mida ta õieti silmas pidas.
Ja kuidas on lood võõrkeeltega? Kui ma näiteks ungari keelt ei kõnele, saan ma kasutada sõnaraamatuid ja tõlkeid ungari keelest. Mulle on abiks ungari keele grammatika. Ma võin hakata käima keeltekooli kursustel, õppida keelt ülikoolis või muljetada emakeele kõnelejatega.
Kassikeelega on asjalood pisut teisiti. Isegi kui ma usun end oma kassi mõnd konkreetset häälitsust valdavat ning suudan seda ehk mõneti järelegi aimata, ei saa ma kunagi täie veendumusega väita, et interpreteerin öeldut õigesti, et kasutan seda õiges kontekstis ja tean, kuidas seda inimkeelde tõlkida. Kassidel ei ole keelt, mis toimiks inimestele omase (võõr)keelena.
Ometi võime kasside keelele sammukese lähemale astuda ning seda paremini tundma õppida. Loomade häälitsused kuuluvad nende kommunikatsiooniviiside hulka, mille tähendused sõltuvad pigem olukorrast, kus neid kuuldavale tuuakse. Seetõttu peab enne keele sisemise süstemaatika tuvastamist heitma pilgu kontekstuaalsetele seostele. Me võime oma kassidele teatud kindlates situatsioonides varem lindistatud kassihäälitsuste näiteid ette mängida ning siis täpselt uurida, kuidas nad reageerivad. Tule