Roheliste silmadega tГјdruk

Betty Neels

Kuidas ometi see mees teda märkaks?

Lucy, erinevalt oma õdedest, ei veetnud eriti palju aega seltskonnas. Palju rohkem meeldis talle kodus olla – kui ta ainult leiaks härra Õige, kellega seda olemist jagada! Ta oli juba loobunud sellise mehe otsinguist, kui lugupeetud pediaater William Thurloe ta teele sattus. Mees oli atraktiivne ning vastas ta unistustele. Aga miks pidi ta olema Lucyst huvitatud, kui temaga tahtis abielluda peen ja kaunis Fiona?

Originaali tiitel:

Betty Neels

The Girl with the Green Eyes

2011

Kõik õigused käesolevale väljaandele, kaasa arvatud õigused kogu raamatu või selle üksiku osa kopeerimisele ja levitamisele ükskõik millisel viisil, kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

Toimetanud Evelin Piip

Korrektor Inna Viires

В© 1990 by Betty Neels

Trükiväljaanne © 2017 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2018 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2018 Kirjastus ERSEN

Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

Raamatu nr 11283

ISBN (PDF) 978-9949-84-333-6

ISBN (ePub) 978-9949-84-536-1

Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

Esimene peatГјkk

Suur Victoria-aegne ooteruum oli masendav koht hoolimata selle rõõmsailmelistest kollastest seintest, erksavärvilistest plakatitest ja isegi paarist maalist, väikesest tee- ja kohviletist ning mänguasjadest, mis olid igal pool laiali. Samuti oli seal lärmakas ning pingid olid täis emasid, sülelapsi ja suuremaid põngerjaid, kes ootasid oma järjekorda lastearsti juurde. Aeg-ajalt hüüdis trullakas keskealine õde kellegi nime ja järjekordne väike patsient koos oma silmanähtavalt mureliku emaga läks sisse, samas kui ootajad võtsid lootusrikkalt istet järgmistel kohtadel.

Veebruari alguse pime ja vihmane päev hakkas juba hämarduma, ehkki kell oli vaevalt neli. Ooteruum oli hoolimata radiaatoritest niiske ja jahe ning sedavõrd kui patsientide read vähenesid, tundus muutuvat veelgi külmemaks.

Praegu oli järel vaid üks patsient, väike heledajuukseline tüdruk, kes oli ta siia toonud neiu sülle magama jäänud. Neiu oli ilus, nöbinina ja õrna suujoone ning suurte roheliste silmadega. Ta paksud helepruunid juuksed olid kõvas krunnis ja ta nägi väsinud välja. Ta vaatas, kuidas kaks residenti, kes olid tegelnud vähem tähtsate juhtumitega, kabinetist välja astusid ja eemale kõndisid, ning oleks kangesti tahtnud teed juua. Kui see arst kiiremini ei tee, mõtles ta, siis laps ärkab ta süles üles ja nõuab samuti teed.

Uks avanes ja õde astus välja. „Mul on väga kahju, kullake, et teil tuli nii kaua oodata; doktor Thurloed peeti kinni. Ta võtab teid nüüd vastu.“

Tüdruk tõusis ja läks õest mööda kabinetti, kõheldes ukse juures. Mees, kes laua taga istus, tõstis pilgu ja tõusis püsti. Ta oli suurt kasvu, pikk, ta heledates juustes oli hõbedat ja ta välimus pani iga naise teda tähelepanelikumalt vaatama. Tal oli uhke nina, lai enesekindel suu ja raskete laugudega silmad. Ta naeratas neiule. „Palun istuge,“ – ta rääkis aeglaselt, sügaval hääletoonil – „ja palun väga vabandust, et pidite nii kaua ootama.“ Ta võttis jälle istet ja asetas oma märkmed ja arsti kirja enda ette, tõstes vahepeal pilgu. „Ega te selle väikese tüdruku ema ei ole?“

Neiu oli oodanud ja meest vaadanud, olles teadlik