Verevermed
Mari Sajo
Armastus, rõõm, ahastus, petmine, seks, vägivald, südamevalu, vihkamine, raha, alkohol ja narkootikumid. Kõik see ja palju muudki paiskab lühikese ajaga segi Julia seni nii turvalise maailma. Pole vahet, kas selle põhjustab kellegi tahtmatu rumalus või lõpuni läbi kaalutud võigas plaan. Kõige kergem on olla valel ajal vales kohas ning usaldada ja armastada valesid inimesi. Mari Sajo teises romaanis tegutseb raamatust "Võõra õue peal" tuttav seltskond, aga aeg on edasi läinud ja fookused muutunud.
Mari Sajo
Verevermed
AUTORI EESSГ•NA
Armastus, rõõm, ahastus, petmine, seks, vägivald, südamevalu, vihkamine, raha, alkohol ja narkootikumid. Kõik see ja palju muudki paiskab lühikese ajaga segi Julia seni nii kindla ja turvalisena tundunud maailma. Pole vahet, kas selle põhjustab kellegi tahtmatu rumalus või lõpuni läbi kaalutud võigas plaan. Kõige kergem on olla valel ajal vales kohas ning usaldada ja armastada valesid inimesi. See viimane kehtib erandlikult meie kõikide kohta.
Head lugemist!
Mari Sajo
Helsingis 2014
Selle raamatu pГјhendan ma oma vanematele
Vaatasid mind Гјlalt alla, lГµpuks silmast silma.
Proovisid mind soojendada keset tuisust ilma.
Tahtsid teada saada ainult, kus on minu tГµde.
PГјГјdsid olla nagu ema vГµi siis vanem Гµde.
Kuidagi ei pГјsind kaelas sinna seotud sall.
Hing ja keha olid vaevas paksu mantli all.
Tahtsin sulle tunnistada, mis on minul mГµttes.
PГјГјdsid ise selgust saada riideid Г¤ra vГµttes.
Taganesin paljastusest, ehmusime Г¤kki.
Nägid minu külmund kehas vesihalli näkki.
Lootsin sulle selgitada, panin salli kaela.
Püüdsin käega katta südant, sinna löödud naela.
Vaatasid mind jälle üle, lõpuks silmast silma.
Nüüd siis nägid minu tõde – ja jäid kõigest ilma…
JULIA LUGU
1.В OSA
EESTI
Julia vajutas kõne lõppedes mobiiltelefoni kinni ja jäi mitte midagi nägevate silmadega aknast välja, Oa tänava vastasmaja heleroheliseks värvitud puidust seina vaatama. Ilmselt oli tüdruk nii sügavalt oma mõtetesse vajunud, et ta ei kuulnudki Lea samme trepist üles tulemas. Kui sõbranna korraga otse tema selja taga ootamatult rääkima hakkas, võpatas Julia ehmatusega tagasi reaalsesse maailma.
„Kes sulle helistas, kui see saladus pole?” kuulis ta Lead endalt heatahtliku uudishimuga küsimas.
Vastust ära ootamata jätkas sõbranna ise: „Ah, Alari muidugi! Millal ta siis Eestisse tagasi jõuab?” Rääkimise ajal asetas tüdruk muu pudi-padi vahele kirjutuslauale väikse kandiku kahe teetassi ja võileibadega.
Vastuseks Lea viimasele küsimusele raputas Julia vaevu märgatavalt pead ja vastas talle enda kohta nii ebaharilikult aeglaselt, kuidagi vaikse ja mõtliku häälega:
„Ei, ei olnud Alari. Hoopis minu onu Jüri helistas…”
Olgugi et Julia rohkem sõnagi ei lisanud, tundus sõbrannale siiski, et vastus oleks nagu õhku rippuma jäänud.
„Jüri?!” kordas Lea nüüd kulmu kortsutades ning suunurki allapoole vedades. Ja nagu midagi väga ebameeldivat meenutades kehitas tüdruk korraks kiiresti õlgu ning küsis: „Kas seesama onu Jüri, kes paari aasta eest teie vanaemakodu maha tahtis müüa?”
Julia vaatas sГµbrannale nГјГјd esimest korda nende vestluse ajal otsa ja ise peaga kogu aeg vaikselt noogutades vastas sГјgavalt ohates:
„Mitte ei tahtnud müüa, vaid müüski ju! Aga enese teadmata minu isale. Ehk siis meile endile, tagasi.”
Lea jäi imestunult Juliale otsa vaatama.
„Mida ta siis nüüd veel tahab? Jälle maja pärast riidlema hakata? Või jääb tütrekese välismaale õppima saatmiseks majamüügist saadud rahast ikkagi veel puudu?”
Kui sõbranna talle kohe ei vastanud, jätkas Lea ise:
„Mul ei lähe elu lõpuni meelest, kuidas ma kaks aastat tagasi pärast jaanipäeva sulle maale külla tulin ja seal esimest korda elus sinu onuga kohtusin. See, milliste sõnadega ta su vanemaid sõimas… Õudne! Ja mitte millegi eest ju! Nagu poleks sinu isal olnud õigust temalt vanaemakodu ära osta. Ja sinu ema – oma lihast õde –