Ilus mГµrd
Christina Lauren
Chloe Millsi ja Bennetti Ryani tuline ja vastuolusid täis armulugu jätkub – „Ilus mõrd“ jätkab sealt, kus „Ilus tõbras“ pooleli jäi.
Meeletu kirg voodis ja pidev nälg teine teise järele ei tähenda kahjuks sugugi, et Chloe ja Bennetti suhe oleks lust ja lillepidu. Mõlemad on ambitsioonikad ja jäärapäised – kumb peaks olema esimene, kes järele annab ja on nõus teise nimel ohvreid tooma? Noored planeerivad aja maha võtta ja veeta romantilise nädalalõpu villas Lõuna-Prantsusmaal. Ettenägematud asjaolud keeravad aga plaanid pea peale, nii et armunäljas Bennett veedab mitu päeva ihuüksi suures häärberis, seltsiks vaid vein ja käeulatuses kaunid prantsuse neiud … Ootamatused aga sellega ei lõpe.
Christina Lauren
Ilus mГµrd
Lugejad, kes soovisid enamat – see on teile. Jah, teile
1
Ema ütles ikka, et leiaksin endale naise, kes on minuga igas mõttes võrdväärne.
„Ära armu kellessegi, kes sinu maailma enda jaoks esikohale seab. Armu võimukasse naisesse, kes elab sama kartmatult kui sinagi. Leia naine, kelle pärast tahad olla parem mees.“
Polnud kahtlustki, et olin leidnud võrdväärse naise, kellegi, kes tegi mu elu põrguks ja elas selle nimel, et minuga sõdida. Naise, kelle suud tahtsin kinni teipida … sama palju, kui seda suudelda.
Minu tГјdruksГµber ja endine intern preili Chloe Mills. Ilus mГµrd.
Vähemalt niisugune näis ta minu silmis varem, kui olin tainapea ega mõistnud, kui lootusetult teda armastasin. Olin kohe kindlasti leidnud naise, kelle pärast parem mees olla; olin armunud kartmatusse. Ainult et enamikul päevadel ei õnnestunud mul temaga üle kahe minuti koos olla.
Minu elu: sain ta lõpuks endale, kuid ei näinud teda praktiliselt üldse.
Olin viimased kaks kuud suurema osa ajast ringi reisinud, et leida New Yorgis Ryan Media Groupi uue haru jaoks kontoriruume. Chloe ei sõitnud kaasa, ja olgugi et meie viimane – ja haruldane – ühine nädalavahetus siin Chicagos oli täis sõpru, päikesepaistet ja puhkust, polnud temaga veedetud ajast kaugeltki küll. Olime kogu nädalavahetuse seltsielu elanud, hommikust kuni hiliste öötundideni, ja vaarunud igal ööl minu poole, kus saime vaevu riided seljast, enne kui vaikselt ja uniselt vahekorda astusime. Kui tõele au anda, siis ei tekitanud meie igaöine armatsemine – mis oli ajaga üha intiimsemaks ja metsikumaks muutunud, võimaldades minimaalset uneaega – ikka veel tunnet, et sellest piisab. Ootasin muudkui, et tekiks tunne, nagu oleksime kohanenud, mingisuguse rutiini saavutanud. Kuid seda ei juhtunud. Olin pidevas näljas. Ja esmaspäevad tundusid kõige hullemad. Esmaspäeviti toimusid lõputud koosolekud ning mu ees laotus laiali kogu töönädal – troostitu ja Chloeta.
Tõstsin tuttavat kontsaklõbinat kuuldes pilgu paljundusmasinalt, mille ääres seisin, oodates dokumentide printimist. Justkui mu palveid pealt kuulnud, sammus Chloe Mills minu poole, kandes liibuvat punast seelikut, meresinist kampsunit ja kontsakingi, mis ei tundunud tõele au andes väljaspool magamistuba just kõige turvalisemad. Kui hommikul varem lahkusin, et kella kaheksaseks koosolekuks ettevalmistusi teha, ei katnud tema keha muud kui hele päikesevihk, mis läbi magamistoa akna sisse valgus.
Surusin naeratuse alla ja püüdsin mitte liiga meeleheitlik näida, kuid sama hästi oleksin võinud mitte vaevuda. Ükski minu ilme ei jäänud talle mõistatuseks.
„Näen, et leidsid võlumasina, mis võtab su arvutiekraanilt kraami ja laseb selle paberile,“ hüüdis ta. „Vedelikuga.“
Libistasin käe püksitaskusse, kõlistasin müntidega ja tundsin, kuidas tema õrritav toon ja lähenemine mu veenidesse adrenaliini pumpab. „Tegelikult avastasin selle imelise riistapuu oma esimesel tööpäeval. Mulle lihtsalt meeldis see õnnis vaikus, mis tekkis, kui olin saatnud su kontorisse dokumentide järele.“
Ta jalutas minu suunas, suul lai naeratus ja silmis kelmikas pilk. „Siga.“
Oo jaa. Tule mu juurde, kaunitar. KГјmme minutit koopiaruumis? VГµiksin vabalt nende kГјm