TulevikufГјГјsika

Michio Kaku

"Kui suudate, kujutlege maailma aastal 2100. „Tulevikufüüsikas“ annab Michio Kaku, kelle eelmine raamat „Võimatuse füüsika“ oli New York Timesi menuk, meile rabava, provotseeriva ja paljutõotava nägemuse praegusest sajandist, tuginedes intervjuudele rohkem kui kolmesaja tippteadlasega, kes oma laborites juba leiutavad tulevikku. Tulemus on usaldusväärne ja teaduslikult täpne kirjeldus meditsiini, arvutite, tehisintellekti, nanotehnoloogia, energiatootmise ja astronautika vallas toimuvatest pöördelistest arengutest. Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi. Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel? Kaku käsitleb rangelt teaduslikele põhimõtetele toetudes uute tehnoloogiate loomist, kui kaugele need arenevad ja mis on nende piirangud ning ohud. Sünteesides tohutus koguses teavet, paneb ta kokku põneva pildi aastatest kuni sajandi lõpuni. „Tulevikufüüsika“ on erutav ja imeline matk läbi käesoleval sajandil toimuva teadvusrevolutsiooni.

Michio Kaku

Tulevikufüüsika Kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu

See raamat on pühendatud mu armastavale naisele Shizuele ja mu tütardele Michelle’ile ja Alysonile

Tänusõnad

Soovin tänada kõiki inimesi, kes on selle raamatu edu nimel teinud väsimatult tööd. Esmalt soovin tänada oma toimetajaid Roger Scholli, kes on juhendanud nii paljusid mu eelnevaid raamatuid ning mõtles välja selle raamatu väljakutsuva idee, ja ka Edward Kastenmeierit, kes on kannatlikult teinud lugematuid soovitusi ja parandusi, mis aitasid muuta raamatu palju sisukamaks ning sõnastuse paremaks. Soovin tänada ka Stuart Krichevskyt, oma pikaajalist agenti, kes on mind alati kannustanud vastu võtma uusi ja põnevamaid väljakutseid.

Ja loomulikult soovin tänada neid rohkem kui kolmesadat teadlast, keda olen usutlenud või kellega teadusest vestelnud. Palun neilt vabandust, et olen nende laboritesse tarinud BBC televisiooni või Discovery ja Science Channeli võttegrupid ning torganud nende nina ette mikrofoni ja kaamera. See võis segada nende teadustööd, kuid loodan, et lõpptulemus oli seda väärt.

Soovin tänada järgnevaid pioneere ja teerajajaid:

Peter Doherty, Nobeli preemia laureaat, St. Jude’i lastehaigla

Gerald Edelman, Nobeli preemia laureaat, Scrippsi uurmisinstituut

Leon Lederman, Nobeli preemia laureaat, Illinoisi tehnoloogiainstituut

Murray Gell-Mann, Nobeli preemia laureaat, Santa Fe Instituut ja California tehnoloogiainstituut

Henry Kendall, Nobeli preemia laureaat, MIT

Walter Gilbert, Nobeli preemia laureaat, Harvardi Гјlikool

David Gross, Nobeli preemia laureaat, Kavli-nimeline Teoreetilise FГјГјsika Instituut

Joseph Rotblat, Nobeli preemia laureaat, St. Bartholomew’ haigla

Yoichiro Nambu, Nobeli preemia laureaat, Chicago Гјlikool

Steven Weinberg, Nobeli preemia laureaat, Texase Гјlikool Austinis

Frank Wilczek, Nobeli preemia laureaat, MIT

Amir Aczel, raamatu „Uranium Wars“ autor

Buzz Aldrin, NASA astronaut, teine mees Kuu peal

Geoff Andersen, raamatu „The Telescope“ autor, USA õhujõudude akadeemia

Jay Barbree, raamatu „Moon Shot“ autor

John Barrow, füüsik, raamatu „Impossibilty“ autor, Cambridge’i ülikool

Marcia Bartusiak, raamatu „Einstein’s Unfinished Symphony“ autor

Jim Bell, Cornelli Гјlikooli astronoom

Jeffrey Bennet, raamatu „Beyond UFOs“ autor

Bob Berman, astronoom, raamatu „The Secrets of the Night Sky“ autor Le