Magus veri. SuhkrusГµltuvuse needus

Ann Fernholm

Ann Fernholm

Magus veri. SuhkrusГµltuvuse needus

Molekulaarset biotehnoloogiat õppinud Ann Fernholm töötab ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastööd Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks päikesekaitsekreemist tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaatele „Vetenskapens värld” palju vastukaja tekitanud reportaaži diabeetikute toitumisest.

„Kuigi raamat esitab väga täpse ülevaate teaduslikest uuringutest, lugesin ma selle läbi ühe hooga, nagu oleks tegu hea kriminulliga. Mõnes mõttes see ongi kriminull. Kaalul on elu. Sinu enda elu.“

В В В В VГ„RNAMO NYHETER

„Ent kõikidele poe kommiriiuli ees peatujatele on pakkuda ilma retseptita imeravi: Ann Fernholmi raamat „Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus“. Seda võib võrrelda Isabella Lövini raamatuga kalade ülepüügist, sest mõlemas on võimalik ühtviisi kergesti süveneda keerukasse ainevaldkonda.“

В В В В DAGENS NYHETER

„Raamatu paeluv kriminullilaadne ülesehitus teeb tänapäeva bioloogia võrdlemisi kergesti mõistetavaks.“

В В В В ALLMГ„NMEDICIN

„Lõpuks ometi! Kõikide vastuoluliste soovituste hulgas, mida tuleks süüa ja mida mitte, ilmub raamat, mis seletab veenvalt ära maailmas vohava rasvumisepideemia põhjuse.“

В В В В AFTONBLADET

I OSA

Teerist, kus teadus Г¤ra eksis

1.В MassipsГјhhoos vГµi ime?

2009. aasta kevadel intervjueerisin naist, kes rääkis mulle oma elu pöördepunktist – päevast, kui kaaluosuti näitas üle 100 kilo. Tal oli teist tüüpi diabeet ja ta oli viimastel aastatel palju juurde võtnud. Ent tundis nüüd, et piir on käes. Midagi tuli ette võtta.

Ta hakkas internetis otsima ja taipas, et on diabeetikuid, kes viivad oma insuliinidoosid miinimumini niinimetatud süsivesikutevaese toitumise abil. Vähendada tuli insuliini nõudvate süsivesikute kogust: saia, pasta, riisi, kartuli ja igasuguste maiustuste söömist. Selle asemel tuli süüa rohkem rasva ja valke: muna, rasva, kana, liha, juustu, hapukoort ja koort. Lisaks aedvilju nagu brokoli, lillkapsas, salat ja peakapsas.

Kui too naine muutis oma toitumist, võis ta juba mõne päeva pärast insuliini süstimise üleüldse lõpetada. Kuigi ta loobus ravimist, oli ta veresuhkrutase stabiilne ja ühtlane. Nagu tervel inimesel. Varem oli tal esinenud ohtlikult kõrgeid väärtusi, nii kõrgeid, et oli oht kahjustada neere ja silmi ning kaotada jalgade tundlikkus.

Samal ajal hakkas naise kaal langema. Pärast aastast dieeti oli ta alla võtnud üle 30 kilo.

Pöördepunkt

Ma pidin kirjutama Dagens Nyheteri majanduskГјlgede jaoks artikli, kuidas meditsiin, mille vastu pole majandusel huvi, tammub paigal. Гњkski ravimifirma ei saa teenida diabeetikutele antavate toitumisnГµuannete pealt, seetГµttu on need puhtteaduslikult kehvasti pГµhjendatud. Naine, keda ma intervjueerisin, hoidis edaspidi kokku hea hulga raha, kuna tal ei olnud tarvis enam ei ravimeid ega eriti ka ravi.

Ent vestlus temaga viis millegi märksa suuremani. Hakkasin mõtlema, mida ma tegelikult olin oma biokeemia doktoriõppes omandanud. Naise lugu ei klappinud sugugi minule seal jagatud teadmistega.

Esimene mõistatus oli see, kuidas saab rasvane toit aidata kellelgi saleneda. Too naine sõi nii suure rasvasisaldusega rõõska koort kui ka hapukoort. Ikkagi oli ta kaalust väga palju maha võtnud. Rasv on kalorirohke. Grammi kohta arvestatult on rasvas kaks korda rohkem kaloreid kui süsivesikutes. Kuidas on võimalik palju rasva süües kõhnemaks jääda?

Teine mõistatus oli see, et temal kui diabeetikul oli palutud taldrik täita peamiselt riisi, pasta, kartuli ja muude süsivesikuterikaste toiduainetega. Ma ei suutnud seda uskuda. See ei ole ju ometi võimalik?

Aga oli. Riisis, pastas ja kartulis on tärklist, mis koosneb pikkadesse ahelatesse ühendatud suhkrumolekulidest (glükoosist). Kui organism tärklist lagundab, liigub verre suhkur. Sellel naisel oli olnud probleeme vere suure suhkr