Tartu Гјlikool ja legendid

Katrin Streimann

Tartu ülikool tähistab 380 aasta möödumist ajast, mil ülikooli asutamisürik sai Rootsi kuninga Gustav II Adolfi allkirja. Juubelihõnguline tähtpäev annab alati hea võimaluse vaadata senist käekäiku tavapärasest erinevalt: mälestuste või muusika, huumori või telesarja kaudu. See raamat on üks osa ülikooli aastapäeva toimetustest. Kogumik on täis mälestusi ja meenutusi sündmustest, mis on kuulunud alati värvika ülikoolielu juurde. Ajaloolise tõe kõrval saab lugeda humoorikaid ja haaravaid seiku inimestest, kes on ise ülikoolis õppinud ja omal ajal ülikoolielu kujundanud. Mitmest loost on saanud legendid, mida ikka ja jälle meenutatakse. Legendid, mis on osa ülikoolielust ja ülikoolilinnast ning mille osalised on andnud killukese ka sellesse, mida nimetatakse Tartu vaimuks.

Katrin Streimann

Tartu Гјlikool ja legendid

Hea lugeja

Tartu ülikool tähistab 380 aasta möödumist ajast, mil ülikooli asutamisürik sai Rootsi kuninga Gustav II Adolfi allkirja. Juubelihõnguline tähtpäev annab alati hea võimaluse vaadata senist käekäiku tavapärasest erinevalt: mälestuste või muusika, huumori või telesarja kaudu.

See raamat on üks osa ülikooli aastapäeva toimetustest. Kogumik on täis mälestusi ja meenutusi sündmustest, mis on kuulunud alati värvika ülikoolielu juurde. Ajaloolise tõe kõrval saab lugeda humoorikaid ja haaravaid seiku inimestest, kes on ise ülikoolis õppinud ja omal ajal ülikoolielu kujundanud.

Mitmest loost on saanud legendid, mida ikka ja jälle meenutatakse. Legendid, mis on osa ülikoolielust ja ülikoolilinnast ning mille osalised on andnud killukese ka sellesse, mida nimetatakse Tartu vaimuks. Loodan, et see kogumik aitab lugejal meenutada ülikooliaega ning rääkida edasi oma lugusid ja hoida neid nõnda elus.

Volli Kalm

Tartu ülikooli rekto üliõpilane aastatel 1971–1976

Vivat nostra civitas

Piret Pappel

Kõikides Eesti linnades on olemas Pargi tänav. Tartu linn ei erine teistest sugugi: Pargi tänav asub Karlova piiril otse füüsikahoone taga. Ülikoolilinna eripära on nimelised tänavad ja mälestussambad, millega peetakse meeles parimaid õppejõude.

Ludvig Puusepp

Maarjamõisa linnaosa kolmel tänaval on igati kohaselt arstide nimed.

Ülikooli kliinikumi kõige uuemad hooned asuvad tänaval, mis kannab novaatorliku neurokirurgi Ludvig Puusepa nime.

Puusepp (3. detsember 1875, Kiiev – 19. oktoober 1942, Tartu) sündis eesti-poola perekonnas. Noor arst lõpetas Peterburi sõjaväemeditsiiniakadeemia parimate tulemustega. Seejärel töötas Euroopas ja USA-s, osales Punase Risti koosseisus Vene–Jaapani sõjas. 1908. aastal asutas Puusepp oma õpetaja professor Behtereviga Peterburi psühhoneuroloogia instituuti neurokirurgia õppetooli, mis oli esimene sellenimeline kogu maailmas. Aastal 1910 sai 35-aastasest Puusepast sama õppetooli professor.

Pärast Esimest maailmasõda kolis Puusepp Eestisse. Esialgu sai temast Tartu ülikooli neuropatoloogiaprofessor, 1921. aasta 9. aprillil tegi Puusepp esimest korda Eestis ajukasvaja eemaldamise operatsiooni. Samal aastal asutas ta neurokirurgia kateedri.

Puusepp kasutas palju uuenduslikke võtteid, diagnoosis erinevaid ajuhaigusi ning töötas nende raviks välja erilisi operatsioonimeetodeid. Ta rajas juba 1922. aastal koeuuringute labori, kus tehti keerukaid analüüse. Puusepp asutas ajakirja Eesti Arst ning hakkas välja andma oma aja kohta mainekat ajakirja Folia Neuropathologica Estoniana. Peale töö Tartus opereeris ta tihti välismaal.

Ludvig Puusepp on maetud Tartu Raadi kalmistule.

1982. aastal avati temanimelisel tänaval neuroloogikliiniku ees professori pronksbüst, mille autor on Endel Taniloo.

Nikolai Lunin

Tartu ülikoolis õppinud Nikolai Lunin (1. veebruar 1853, Tartu –18. juuni 1937, Leningrad) on Maarjamõisas nimega jäädvustatud koguni kaks korda. Nikolai Lunini tänav kanti Tartu kaardile 1980. aastal. 2006. aastast ühendab seda Ludvig Puusepa tänavaga Nikolai Lunini põik.

Lunin Гµppis fГјsioloogilise keemi