Назад к книге «Kaks südant Ungaris» [Барбара Картленд, Barbara Cartland]

Kaks sГјdant Ungaris

Barbara Cartland

Buclingtoni hertsog on elevil ja rõõmus, kui saab teada, et Austria keisrinna Elizabeth tuleb Inglismaale ja peatub nädal aega tema esivanemate majas, et minna siis edasi Towcesteris üüritud majja krahv Spenceri koertega jahti pidama. Hertsogile meenub, et kui keisrinna viimati Inglismaal käis, olid tal oma hobused kaasas ja mees otsustab valitsejannat üllatada, ostes tema saabumise puhuks Ungarist hobuseid. Hertsog kavatseb ise Ungarisse sõita, ent kuninganna saadab ta enda esindajana Taani ühele tähtsale tseremooniale. Leskmehest hertsog oli nõustunud oma ainsa tütre leedi Aletha Ungarisse kaasa võtma ja neiu on reisi ärajäämise tõttu äärmiselt pettunud. Hertsog saadab enda asemel Ungarisse oma usaldusväärse mõisavalitseja, kes hoolitseb kodus kõikide tema tallide eest. Kohe, kui hertsog on lahkunud, otsustab leedi Aletha, et keegi ei takista tal Ungarisse sõitmast ja ta kavatseb end näidata alles Calais'-Viini rongis, kus hertsogi mõisavalitsejal oleks teda võimatu tagasi Inglismaale saata.

Autori märkus

Kui ma 1987. aasta lihavõtete ajal Budapestis käisin, näis see mulle ühe Euroopa kauneima linnana.

Samas oli kõik väga palju muutunud sellest ajast, kui Austria keisrinna Elizabeth seda maad südamelähedaseks pidas.

Revolutsiooni käigus, nagu paratamatult juhtub, lõhuti enamik lossi sisustusest, ent nüüd on seal muuseum.

Karolyi loss lГµhuti maha 1933. aastal ja suur osa vanu maju on samuti kadunud.

Ehkki vaesust polnud näha, tajusin ma piiranguid, mida raudse eesriide taga elamine peale surub ungarlastele, kes on alati vabadust armastanud.

Sõites Doonau ääres, kust avanes mõlemale kaldale vapustav vaade, küsisin ma:

„Kus on kõik hobused? Tundub kummaline tulla Ungarisse ja mitte näha hobuseid!”

„Te olete praegu puhkerajoonis,” öeldi mulle, „ja kesklinn ehk ärirajoon, jäi just selja taha. Edasi tuleb põllumajanduslik piirkond ja alles tükk aega pärast seda näete te mõnesid meie hobuseid.”

Ma ei kujuta ette, mis vГµiks olla ungarlaste jaoks masendavam, sest hobused on alati olnud osa nende elust ja perekonnast.

Kui ma Ungarist lahkusin, kontrollisid vööle kinnitatud suurte püstolitega sõdurid lennujaamas minu passi kolm korda.

VГµin vaid oletada, et nad tahtsid veenduda, et ma pole pГµgeneda Гјritav ungarlane!

Esimene peatГјkk

1878

Leedi Aletha Ling tõttas majja ja jooksis läbi vestibüüli otse söögituppa.

Ta teadis, et on hiljaks jäänud, aga hommik oli olnud imeline.

SeetГµttu oli ta ratsutanud kauem, kui oli kavatsenud.

Kui ta tuppa astus, tГµstis tema isa, Buclingtoni hertsog pea ja Aletha kiirustas Гјtlema:

„Anna andeks, et hilinesin, isa. Mul on tõesti kahju, aga päikese käes oli nii ilus, et ma unustasin ajakulu.”

Isa naeratas ja Aletha nägi kergendust tundes, et ta pole pahane.

Tõtt-öelda paistis isa olevat vägagi rahulolev ja neiu arutles endamisi, miks.

Ta tõstis endale toitu serveerimislaualt, mis oli eelroogadest lookas. Seal oli kala, vorste, neere, mune ja värskeid seeni.

Kui ta lauda istus, Гјtles isa:

„Ma sain väga häid uudiseid!”

„Häid uudiseid, isa? Kellelt?”

„Austria keisrinnalt!”

Aletha pani kahvli käest ja hüüatas:

„Kas see tähendab, et ta võttis su kutse vastu?”

„Jah,” vastas hertsog rahulolevalt. „Tema Majesteet tuleb nädalaks siia ning läheb Northamptonshire’is asuvasse Cottesbrook Parki edasi.”

Aletha ahhetas ja sГµnas:

„Nii et ta läheb Pythcley omadega jahile.”

„Just,” kinnitas hertsog, „ja kahtlemata on krahv Spencer selle üle väga rõõmus!”

Alethale tuli meelde, et kaks aastat tagasi oli keisrinna Elizabeth ГјГјrinud Towcesteris asuvat Easton Nestonit.

Keisrinna oli soovinud pidada jahti Bicesteri ja hertsog Graftoni kuulsate jahikoertega.

Ta oli tekitanud tГµelise sensatsiooni.

Inglased polnud uskunud jutte tema ratsutamisoskusest, arvates, et nii kaunis naine nagu keisrinna saab olla ainult pühapäevaratsutaja.

Juhtus lausa nii, et kaks väljavalitud ratsanikku, kolonel Hun