Назад к книге «Väike küpsisekoogiraamat» [Lia Virkus, Pille Enden, Pille Enden, Lia Virkus]

Väike küpsisekoogiraamat

Lia Virkus

Pille Enden

Kõik koogisõbrad ja lastega pered ‒ see raamat on just teile! Küpsisekoogid on olnud eestlaste lemmikud läbi aegade, neid armastavad nii suured kui väikesed. Autorid kogusid vanad lapsepõlvelemmikud ja uued nüüdisaja maiused kokku ühte raamatusse ning nüüd leiategi siit 50 küpsisekooki ‒ üks maitsvam kui teine, kõiki lihtne valmistada. Raamat on valminud koostöös AS-iga Kalev ‒ kookides on lisaks küpsistele kasutatud Kalevi martsipani, maitsvaid komme, vahvleid ja marmelaadi.

Küpsisekookide tegemist alustasime juba lapsepõlves, kuid rohkem hakkasime neid valmistama, kui meie enda lapsed olid väikesed. Aastatega on koos meiega kasvanud ja arenenud ka koogiretseptid.

Väga palju on täiustunud ka Eesti erinevate küpsisesortide valik. Koos uute küpsistega on tekkinud ka uued koogid, mida võib ikka ja jälle peolaudadelt leida ning mida ka meie lapsed oma sõpradega meelsasti teevad.

Juba mõnda aega ei ehi küpsisekoogid ainult laste pidulaudu, nii mõnedki uudsemad ja keerukamad on saanud ka täiskasvanute esimeseks magusavalikuks. Leidsime, et on aeg kõik aastate jooksul kogunenud lemmikud ühte raamatusse kokku koguda.

Raamatu koostamisel ongi meile inspireerivaks abiks olnud kodumaine rikkalik küpsise-, kommi- ja martsipanivalik, mis on aidanud koogiretsepte maitsvamaks muuta ja lastepärasemaks täiustada. Kõik koogid on meie endi laste, perede ja sõprade peal „testitud” ning saanud nende heakskiidu. Usume, et need maitsevad ka teile.

Lõpuks veel üks oluline seik. Oleme püüdnud kodumaast eemal viibides valmistada meie klassikalisi küpsisetorte kohalikest komponentidest, kuid pidanud ikka tõdema, et tulemus pole „see õige”. Küllap tundub Eesti küpsisekook meile ehtne vaid siis, kui on kasutatud neid õigeid, täpselt meie maitsele vastavaid kodumaiseid küpsiseid.

    Küpsisekoogifännid

В В В В Pille ja Lia

KГјpsisekook kui elav ja arenev klassika

1990. aastatel, kui meie, selle raamatu autorid, meisterdasime esimesi küpsisekooke laste pidulaudadele, domineeris tänaseni ajaproovile vastu pidanud lihtne variant vahelduvatest küpsise- ja täidisekihtidest. Aastate jooksul on koogiretseptid muutunud ning teinud läbi suure arengu rikkalikkuse ja mitmekesisuse suunas. Seda nii tänu uutele küpsisesortidele kui ka kõigi teiste komponentide kättesaadavaks muutumisele.

Küpsisetordi nime kandev kook on oma originaalkujul – lihtsad kandilised küpsised kihiti magusa täidisega – meile teadaolevalt omane vaid Eestile. Soome toiduportaalides ja – blogides kannabki see nime virolainen keksikakku ehk Eesti küpsisetort. Küpsiseid pruugitakse koduste maiuspalade valmistamisel kõikjal läänemaailmas küpsetamata koogipõhjade peamise komponendina, kuid enamasti siiski vaid purustatult. Tervete või poolitatutena leiavad kasutust USA kuulsad Oreo küpsised (sama tüüpi kui meie Mesikäpp), aga siiski vaid kookide välisilme ehtimiseks.

Eesti rahva ette jõudis küpsisetort esimest korda 1968. aastal imeõhukeses trükises „Kohupiimatoidud” ning koosnes omatehtud kohupiimakreemist ja küpsistest. Kuna kreem sisaldas tõenäoliselt üpris palju niiskust, siis küpsiste immutamist ei nõutud, küll aga soovitati kreemiga katta ka koogi küljed.

Vanema põlvkonna mälestuste järgi ei äratanud see retsept erilist tähelepanu ei pisitrükise esmailmumisel ega ka 1973. aasta kordustrükis. Küllap tundus see tookord liiga uudne ja jäi vägagi tõenäoliselt harjumuspärasemate, küpsetatud plaadikookide varju.

See-eest sai Ida Savi legendaarse „Saiad, pirukad, koogid” 1979. aasta esmatrükist üsna pea tuntuks lihtne, kuid juba lugemisel maitsvana tunduv kook, mis oli kokku pandud kanges magusas kohvis immutatud kakaoküpsistest ja keedukreemist ning kaunistatud purustatud pähklitega. Selles retseptis koogi külgede kreemiga katmist enam ei soovitatud.

Võime vist päris julgelt oletada, et just see tort pani aluse nüü