Siin ja praegu: kohaloleku jГµud
Eckhart Tolle
Olemine on minu jaoks sama mis õnnetunne. Kui sa ei ole õnnelik praegu, siis ei ole sa õnnelik kunagi. Õnnelikuks saabki olla ainult ”siin ja praegu”. ” Õnneks” on olemist võimalik õppida, harjutada – see rõõm tasub end ära. Jaan Tätte Meie elu kvaliteeti ja elamise viise on läbi aegade kõige rohkem mõjutanud EESKUJU. Eeskuju õpetuse või õpetaja näol. Me kõik otsime teed sisemise rahuloluni – sisemise rahuni. Kõigi teed sinna jõudmiseks on aga erinevad. Tänapäeva rütm ja selle võnked sunnivad tasakaalu otsima äärmustest. Enesehävituslikest äärmustest, et natukenegi balansseerida seda meeletut tempot ja tühjuse tulva. Raamat, mida käes hoiad, ei ole kergete lugemiste hulgast. See suurepärane teos aitab Sul kindlasti muutuda, kui oled valmis ausalt enda sisse vaatama. Või saab järgmistel perioodidel just sellest õpetusest Sinu eeskuju.
Eckhart Tolle
Siin ja praegu: kohaloleku jГµud
Sa oled olemas, et aitaksid ellu viia universumi jumalikku eesmärki. Sa oled sedavõrd oluline!
В В В В Eckhart Tolle
EESSГ•NA
Russell E. DiCarlo
Raamatu „Towards a New World View”
(„Uue maailmavaate poole”) autor
Loojuva päikese oranžikaskollased kiired, mis on mähitud siniselgesse taevasse, võivad meid lummatult sõnatuks jätta. See hunnitu hetk on nii vapustav, et sunnismõtetest tulvil mõistus vakatab ja me leiame end hetkest, mis on siin ja praegu. Justkui avaneks helendav värav teise reaalsusesse, mis on alati olemas, kuid mida me nii harva märkame.
Abraham Maslow nimetab neid hetki „tippkogemuseks” (peak experiences), sest need on elu tipphetked, mil oleme õnnelikud väljaspool igapäevase harjumise kammitsaid. Sama hästi oleks ta võinud neid nimetada „piilumiskogemuseks” (peek experiences), sest neil erilistel hetkedel saame võimaluse piiluda iseendaks olemise igavesse kuningriiki. See hetk on põgus, aga selle jooksul leiame kontakti oma Tõelise Minaga.
„Ah,” võib ju ohata, „nii suursugune … kui ma ainult saaksin jääda. Aga kuidas seda teha?”
Viimased kümme aastat olen ma pühendanud selle väljaselgitamisele. Oma otsingutes on mul au olnud vestelda mõne meie aja kõige vaprama, inspireerivama ja arukama selle paradigma teerajajaga meditsiini, teaduse, psühholoogia, äri, religiooni/vaimsuse ja inimvõimete valdkonnas. Seda erilist seltskonda ühendab sõnum: inimkond on oma evolutsioonilises arengus tegemas kvanthüpet. Selle muutusega kaasneb ka nihe maailmavaates-arusaamas, mida me endas kanname selle kohta, kuidas asjad on. See maailmavaade püüab leida vastust kahele põhiküsimusele: kes me oleme ja missugune on selle universumi olemus, kus me elame? Vastused neile küsimustele dikteerivad meie isiklike suhete kvaliteedi ja iseloomu pere, sõprade ja tööandja või töötajatega. Laiemas mõistes määravad need ka ühiskonnakorralduse.
Ei tohiks olla eriti üllatav, et kujunev maailmavaade seab küsimärgi alla paljud tänapäeva läänemaailma tõekspidamised.
MГјГјt nr 1. Inimkond on jГµudnud arengu tippu.
Religiooni, meditsiini, antropoloogia ja spordi võrdlevuuringutest lähtudes on Esaleni kaaslooja Michael Murphy esitanud suure väljakutse ja väidab, et inimarengus on olemas veel kõrgemaid tasandeid. Kui inimene läheneb neile vaimse küpsuse kõrgematele tasanditele, puhkevad õide erilised võimed: võime armastada, elada, areneda, kehaliselt ja intuitiivselt tunnetada, tajuda, suhelda ning oma tahet avaldada.
Esimene samm: tuleb nende olemasolu tunnistada. Enamik inimesi ei tee seda. Tunnistamise järel saab teadlikult kasutada erinevaid meetodeid.
MГјГјt nr 2. Meil pole midagi Гјhist Гјksteise, looduse ega kosmosega.
See „mitte-mina” müüt on põhjustanud sõdu, planeedi kuritarvitamist ja kõiki inimliku ülemkohtu vorme. Tõepoolest, missugune arukas olend teeks häda omasugusele, kui ta tunnistaks, et tegemist on osaga temast endast? Stan Grof ütleb oma teadvuse ebatavalisi seisundeid käsitlevas uuringus nii: „Kokkuvõttes on meie kõigi psüü