Minu Bangkok. Kaksteist trellitatud ust
Ervin Bernhardt
„Kui teil on plaanis lähiajal Bangkokki sõita ja lootsite sellest raamatust reisi peale kasulikke näpunäiteid leida, siis pange see parem tagasi sinna, kust võtsite, ja kui enam ei õnnestu, siis palun vabandust. Aga seda, mida mina seal nägin, Lonely Planetis ei olnud, ehkki hoiatati, et ärge te Tais sigadusi tehke, muidu alles saate, nii et paha hakkab.” Ervin Bernhardt 1995. aasta juunikuus võeti Ervin Bernhardt Bangkoki lennujaamas kinni süüdistatuna narkootikumide veos ja mõisteti eluks ajaks vangi. Tänu riikidevahelisele kokkuleppele toodi ta kaheksa aastat hiljem, 2003. aasta kevadel Bangkokist Eesti vanglasse üle. Autor säästab lugejat vanglaelu õudustest ja alasti ängist, kirjeldades tavamõtlemise piiridest väljapoole jäävaid olukordi ja teekonnal kohatud värvikaid tüüpe groteski ulatuva huumoriga.
Ervin Bernhardt
Minu Bangkok. Kaksteist trellitatud ust
EESSГ•NA
Kui Petrone Print tegi mulle ettepaneku kirjutada Bangkoki reisikirjeldus, olin esmalt tõtt-öelda üpris hämmeldunud ja, pean tunnistama, isegi mõnevõrra tõrjuv. Olin ju Tai pealinnas viibinud küllaltki ammu ja üsna põgusalt, ning ma ei tea sellest tegelikult suurt midagi. Ei oska ma soovitada, kus on kõige rajumad reivid Sukhumvitil, millises hostelis Khaosan Roadil on kõige suurem võimalus sügelisi saada ega õigupoolest sedagi, kuidas lennujaama pääseb. Võiksin küll tüdimuseni pajatada valgusest, tuledesärast, niiskusest, kuumusest ja eelkõige lõhnadest, mis rabavad su jalust ja löövad pikali niipea, kui jala tänavale tõstad, ja kes seda on tundnud, ei leia sarnast kusagil maailmas. Või praktilise näpunäitena hoiatada, et käekella ei maksa osta, või et tuk-tuki siduripedaal töötab tagurpidi. Aga kõik see on arvatavasti kirjas Lonely Planetis, ja kui ei ole, siis varsti pannakse.
Seega, kui teil on plaanis lähiajal Bangkokki sõita ja lootsite sellest raamatust reisi peale kasulikke näpunäiteid leida, siis pange see pigem tagasi sinna, kust võtsite, ja kui enam ei õnnestu, siis palun vabandust.
Aga seda, mida mina seal nägin, Lonely Planetis ei olnud, ehkki hoiatati, et ärge te Tais sigadusi tehke, muidu alles saate, nii et paha hakkab. Seega mingi vaatenurk mul võibolla isegi oleks. Paljukest nüüd minu jutustuse lugemisest kellelegi reaalset tulu tõuseb, on muidugi iseasi.
Jutustus ise keerleb, nagu selliste raamatute puhul kombeks, peamiselt minu enda ja mulle olulisena tundunud elamuste ümber. Et aga inimene pole saar, sattusid sinna veel mõned tegelased, kes loodetavasti liialt ei pahanda, et nad sel kombel vägisi ja luba küsimata pehmete kaante vahele said topitud. Mõnedesse selle jutustuse jooksul avanenud suudest olen asetanud sõnad, mis ehk mitte just päris tõetruult ei pruugi edasi anda nende omanike tõelisi mõtteid, kuid mis vastavad võimalikult täpselt minu tõlgendusele neist. Ning kui need inimesed on sellise kääritamise käigus teisenenud millekski, mida nad tegelikult ei ole, minetanud suurema osa oma tõelisest tähtsusest ning muutunud kõigest minu ümber keerlevaks suhteliselt tähtsusetuks tehiskaaslaseks, siis palun neilt selle eest südamest andeks. Vähemalt niipalju olen endasse aastate jooksul sündsustunnet sisendanud, et asendasin nende kordumatute isiksuste nimed pseudonüümidega ning loodan, ehkki ei usu, et see kaitseb nende õigust jääda tundmatuks.
Niisiis on suur osa selles raamatus ettejuhtuvatest nimedest asendatud väljamõeldutega, ehkki mitte kõik. Asendamata jäid näiteks need, mis olid lihtsalt liiga ilmekad selleks, et ma neid muuta julgeks või oskakski – näiteks ei suuda ma kuidagi leida sobivat pseudonime Batman Robinile, kes loodetavasti on liiga ametis omaenese kiiduväärsete toimingutega sessinatses elus, et tunda pahameelt ühe nurjatu eestlase marginaalses kritselduses paaril korral esineva nime tõttu, mida tal, muide, ei maksaks sugugi häbeneda. Mõnda pole lihtsalt mõtet asendada: kui näiteks noormeest, kelle tööks ja kutsumuseks oli kumm