SГјnk
Ingela Korsell
Г…sa Larsson
PAX #2
Sarja „Pax” teises osas kohtume elajaga, kes öösiti Mariefredis märatseb ja inimesi ründab. Vennad Viggo ja Alrik peavad koletise peatama, enne kui veel rohkem inimesi viga saab. Kas see on libahunt? Ja kuidas säärasega võidelda? Viggo ja Alrik otsivad palavikuliselt vastust kirikunõlva all asuvast salajasest raamatukogust. Sinna saabub nõu ja juhatust saama ka võlurmeister Damir. Aga kas teda võib tõepoolest usaldada? 192 lk
Г…sa Larsson, Ingela Korsell
SГјnk.Pax: 2. raamat
20.В PEATГњKK
Гњkssilm
VIGGO JOOKSEB PIMEDAS puude vahel. Metsas on miski. Noataoliste küünistega olevus. Nad nägid selle jälgi ja teavad, et see on lähedal. Hirm siugleb kõhus nagu madu. Vanem vend Alrik on tal tihedalt kannul.
Kus on Estrid ja Magnar? Viggo piilub üle õla selja taha. Nad on maha jäänud. Nad on eakad. Ega suuda nii kiiresti joosta. Vahemaa nende vahel on pikemaks veninud. Kuid nüüd näevad nad Magnari ja Estridi venna maja.
Oh, kui keegi vaid kodus oleks!
Lõpuks ometi kohal. Magnar toetab käed põlvedele ja ahmib õhku. Estrid klopib vastu ust, kuid keegi ei tule avama.
Viggo vaatab ringi. Igal pool on vana kola. Katkised külmkapid, ilma ratasteta autod, kõrges rohus skelette meenutavad metalliromud ja üksteise otsa virna laotud suured mustad rehvid. Võimatult palju igasugust träni.
Viggo muutub uudishimulikuks ja peaaegu unustab oma hirmu. Ta näperdab üht imelikku asjandust, mis paistab olevat nagu mingi leiutis, ehkki jääb arusaamatuks, milleks seda küll kasutatakse.
Seal on veel üks maja ja selle ees seisab traktor. Viggo mõtleb, et kui tal õnnestuks selle ratta peale ronida, siis pääseks ta sealt edasi traktori katusele. Ja sealt saab hüpata maja katusele. Võib-olla. Juhul muidugi, kui oled osav ronija ja hüppaja. Viggo on osav. Koguni väga osav. Ta otsustab üritada ja sörgib teise maja poole.
„Seal ei ela kedagi,” ütleb Estrid.
„Ma tahtsin lihtsalt natuke vaadata,” ütleb Viggo ja teeb tiiru ümber traktori.
Järsku märkab ta silmanurgast midagi. Mis see küll on, millest ta äsja möödus?
Ta pöörab kiiresti ringi. Keegi peidab end katusekivide virna ja roostes saha vahel. Keegi, kellel on peas tume kapuuts. Nägu on täiesti ebainimlik! Sellel pole silmi! Nende asemel on ainult kaks tühja auku.
Kuju sirutab oma kondise käe Viggo poole ja toob kuuldavale käheda sisina.
„Rrrršš!”
Viggo pГјГјab karjuda. Ent kurgust ei tule Гјhtegi heli. Ta ei suuda hingata.
Silmitu astub sammu tema poole. Siis annab Viggo halvatus järele ja ta karjub nagu pöörane.
Ta muudkui karjub ja karjub. Estrid, Magnar ja Alrik tormavad tema juurde. Ka Estrid karjub, aga mitte hirmust, vaid vihast.
„Henry!” hüüab ta. „Mida sa õige teed?”
Ta tõmbab mehel kapuutsi peast. Viggo jääb vait. Ta näeb nüüd, et see on umbes Estridi ja Magnari ealine vanamees. Ühe silma asemel on tal tõepoolest tühi auk. Kuid teine silm on täiesti tavaline, ehkki vanamees on selle ümber mingit musta värvi määrinud. Kui ta oma tavalise silma kinni paneb, siis jääb mulje, nagu oleks ta silmitu.
„Saage tuttavaks meie venna Henryga,” ütleb Magnar. „Rahvas kutsub teda Tere-Henryks, sest…”
„Tere-tere,” ütleb Henry.
„… sest sa ütled alati „tere-tere”,” jätkab Magnar ja paneb käe venna õlale.
„Pane silm pähe, Henry!” kamandab Estrid.
Henry tõmbab käega häbelikult üle oma palja pealae. Siis pistab ta käe taskusse, võtab sealt klaassilma ja poetab selle tühja silmakoopasse.
Viggo vahib vanamehele otsa.
„Tere-tere,” ütleb Henry uuesti. „Anna andeks, poiss. Ma ei tahtnud sind hirmutada. Või tegelikult võib-olla siiski tahtsin. Ma nagu ei mõelnud eriti.”
„Sa võiksid seda mõnikord proovida,” nähvab Estrid. „Mõtlemist!”
„Kuradi vanamees!” karjub Viggo ootamatult. „Kuradi neetud vanamees!”
„Viggo…” ütleb Magnar rahustavalt, aga Viggo ei rahune.
„Kas see oli sinu arust naljakas?” karjub ta. „Kas sulle meeldib lapsi hirmutada?”
Nende pe