Karu.Eesti looduslood

Vahur Sepp

Sarja „Eesti looduslood“ esimene raamat räägib köitvalt ja kaasahaaravalt Eesti pruunkarudest. Raamatust saab teada millist elu karud aastaringselt elavad. Mida nad söövad, kuhu pesa teevad, kaua magavad, kuidas pulmi peavad, millal karupojad sünnivad, millised on karude suhted inimestega ja palju muud huvitavat. Tõestisündinud põnevad lood inimeste ja karude kohtumistest on põimitud huvitava teabega karudest. See on silmaringi avardav meeleolukas lugemine igas vanuses loodusesõpradele. Raamatu autor Vahur Sepp on elupõline metsamees, jahimees, kalamees ja loodusretkede juht. Ta on värvikas jutuvestja, kelle teadmistepagas loomade elust ja elutegevusest on imetlusväärne. Oma teadmisi on Vahur Sepp jaganud paljudes telesaadetes, raadiokanalites, ajalehtedes ja ajakirjades. Ehedate loomapiltide autor on juba 8 aastat loomi ja linde pildistanud auhinnatud loodusfotograaf Kenno Kaupmees.

KARU

sari:EESTI LOODUSLOOD

Autor: Vahur Sepp

Fotod Kenno Kaupmees

Karu. Eesti looduslood

Autor: Vahur Sepp

Fotod: KГµikide fotode autor on Kenno Kaupmees, v.a.

foto lk 13 Aive Sepp,

Vahur Sepa foto tagakaanel Toomas Tuul,

Kenno Kaupmehe foto tagakaanel Mikk Matsi

Toimetaja: Margit Mikk-Sokk

Kujundaja: Ragnar Sokk

© Väljaandja: Tulip OÜ

KГµik Гµigused kaitstud

ISBN (epub) 978-9949-9916-9-3

Saateks

Eesti metsas elav pruunkaru (Ursus arctos) on Euroopa mandriosa suurim kiskjaline. Tõeliselt legendaarne loom. Temast on juttu pea kõigi rahvaste muinasjuttudes ja muistendites. Meie pruunkaru isaloom võib kaaluda üle 300 kg, Põhja-Ameerikas elav alamliik (grisli), aga veel poole rohkem. Väikseim karudest on päikese- ehk malai karu, kes kaalub kuni 27 kg.

Jääkaru ja Alaskal elav pruunkaru alamliik kodiaki karu on suurimad, nende kaal küünib 780 kilogrammini. Karud on välimuselt vägagi erinevad - juba värvus küünib valgest (jääkaru) mustani. Kõigil neil on ülihea haistmine ja enamusel hea kuulmine. Nägemine on karudel viletsavõitu.

Karud on tallulkõndijad. Viievarbalised käpad on varustatud suurte ja tugevate küünistega. Nende abil saab ronida, kaevata maad, lõhkuda ronte ja kände, aga neid saab kasutada ka relvana.

Enamik karulasi on segatoidulised ehk omnivoorid. Jääkaru ja huulkaru on loomtoidulised. Jääkaru menüü koosneb mere- ja maismaaimetajatest, kaladest, lindudest ja nende munadest. Huulkaru toitub põhiliselt termiitidest, aga ka muudest putukatest. Prill-ja bambuskaru on lehetoidulised. Prillkaru maiustab lisaks erinevate puuviljadega. Pruun- ja kaeluskarud ning baribalid nuumavad endid sügiseks „ülekaalulisteks” ning jäävad taliuinakusse. Jääkarudel esineb taliuinak tiinetel emasloomadel.

Enamik karulasi on aktiivsed pimedal ajal. Ainult jääkarule meeldib toimetada päeval. Kõik nad on üksikelulised loomad.

Poegi on karudel 1-4, tavaliselt kaks. Sündides on karupojad väga väikesed ja abitud (kaaludes vaid 90-700 g) ning vajavad pikka aega ema hoolt.

Täiskasvanud karudel looduslikud vaenlased puuduvad. Ohustada võib neid vaid inimene. Seda eelkõige nende elukeskkonna hävitamise ning taliuinaku häirimise läbi. Küttimine on enamasti teadusliku kontrolli all ja karud seadustega kaitstud.

Sugukonda karulased (Ursidae) kuulub 5 perekonda ja 8 liiki: jääkaru, pruunkaru, baribal, kaeluskaru, prillkaru, päikesekaru, huulkaru ja babmuskaru.

Käesolevas raamatus võtame luubi alla kodumaise karu, uurime, kuidas tema elu aastaringselt kulgeb ja millised on suhted inimesega.

Karu vanust tunneb karvast

Neid, kes karuga looduses vahetult kokku on puutunud, pole just palju. Needki kohtumised on toimunud enamasti läbi autoakna. Kõik metsloomad kardavad inimest hullumoodi ja väldivad temaga kokkupuuteid. Metsatöömasinaid ja autosid eriti ei peljata. Igasugust plärisevat tehnikat on tänapäeval sedavõrd palju, et metsaasukad on sellega harjunud. Nii ka karu ei oska kahtlustada, et autos või traktoris võiks istuda inimene.

Need vähesed, kellel on olnud õnne karu looduses vaadelda, tõdevad enamasti , et