Ajastaja
Peep Ilmet
Peep Ilmeti luulekogu „Ajastaja“ võtab kokku autori senise lühiluule loomingu. Haikudest ja liivingutest koosnev kogu on jaotatud kuue alapealkirja alla. Esimene osa „Ajastaja“ kujutab suurt aastaringi selle hetkede korduvas kordumatuses. Teise osa „Kulgaasta“ haikud on sündinud Lao-zi „Daodejingi“ üle mõtiskledes. Kolmanda osa „Liivi aasta“ haikud on kirjutatud Juhan Liivi luuletustest lähtudes. Neljas osa „Liivingud“ koosneb autori poolt kasutusele võetud eesti algupäraga luulevormi näidetest. Viies osa „Meelemõlgutuseks“ on autori kaassõna luulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nendele luulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende kasutamise juurde jõudis. Kaantel on kasutatud kunstnik Agu Pildi tušimaale, mis on valminud just Peep Ilmeti haikude jaoks.
Peep Ilmet
Ajastaja
SISU
Ajastaja
Kulgaasta
Liivi aasta
Liivingud
MeelemГµlgutuseks
AJASTAJA
Tahtes kuhugi kaugele…
Jää sulab ennäe
nii siriseb nireke
kaevusilmaveeks.
Avinurme…
Suurvee sulinais
koevad avid nurmele
koduse nime.
Viljapuuaias ei tea mida oodates…
Vaevalt pudenes
juba uibuoks viipas
jumalaga jää.
“…Kuhu mullused lumed said?..”
Allikasilmas
jahib vesilik vilkalt
toonatalvist lund.
Musttuhandeid naeratusi teades…
Esimene lГµo
teeb lõõritades meele
ytlemata hääks.
Yle nõmme…
Lõolõõri saatel
inimluupindudel käid
syda täis torkeid.
Mine võta kinni…
HiirekГµrvul kГµiv
lõolõõri ei kuulegi
kõrvad vaiku täis.
Pää pööritab…
Vihmast vГµi lГµhnast
lehed kaasikus liikvel
vГµi tont seda teab.
Nuudasjärve viiren…
Visilahäitsme’
satava maalle maha
saiva’ki kodo.
Sõprade meelekindlust imetledes…
Ploomikivike
kruusakivikeste seas
hiljuksi viljub.
Kevadkurvastades…
Suislepa Гµied
matab langeva lume
hilinemine.
Mõeldes Raadi kalmistule, isale teiste seas…
Leinaliivikul
sireliГµiepilved
varjamas varje.
Nii lyhidalt kui võimalik…
Г•is
koduneb
maas
Muinasmaa väraval…
Näe kuldking õitseb
eile siugles siin nastik
kaarnakivi suus.
Tupelkäijatar…
Jaanikutydruk
silm lausa metsa poole
võta või jäta.
Jaaniõhtul purjuspäi…
LГµkkekumadest
pimeneb laas – varjates
sГµnajalaГµit.
Ylekavaldatult mossitades…
Pinina saatel
kaob sääsk silmist teisale
kandes katseverd.
Mõeldes sygava austusega Porgandi-pere igapäevasest lõppematust tööst…
Yks must pilv läks siit
märg on nyyd mets tee hein loog
meel on must mis must.
Vana aedniku ohe…
Ilmast ilma veel
ikka mullas mu sГµrmed
murdumiseni.
Mõeldes nälja kurjale näole…
Põuapäikse pilk
kaetab kaevude silmad
sandil suleb suu.
Mõeldes kõikide igapäevasest leivast…
PГµualongus hein
seisab kui varjusurmas
surma vari yll.
Peenralt maasikaid korjates…
Keskpäevalõõsas
yks varjunud kastetilk
viivitab veidi.
Hukkunuid meenutades…
Tomp merevaiku
veereb lainest liivale
verevaiku kus!
Metskyla poest tulles…
See sajune öö
ravis praod pГµllupeenralt
murekortsud näost.
Kolm kaunist sõna…
Peipsi järv õitses
kolm sГµna sain liivale
siis tuli laine.
Meelega mõista…
RukkililleГµis
suitsupääsukese lend
taevas maa kodu.
Ammendavalt ammendamatu…
Sini – must – valge
pääsu lendu jälgiv silm
Jumal Maa Valgus.
Lend mööda õhu liivapaberit…
Mesilind jГµuab
Гµitsva lГµhmuse juurde
lГµppude lГµpuks.
Pajuvitsakesega sõrmede vahel…
Risti yle tee
tallab sipelgarodu
inimkeelujoont.
Kes otsib kohta kus ta saab…
Rukkiräägu rõkk
hull tulitöö naer rukkis
kodus kustund kirg.
Noil imelisil hommikuil…
Seitse veepiiska
helkleb Г¤mblikuvГµrgul
hingumiseni.
Kõik nõnda põgus…
Vihmapiisk haihtub
juustelt laubalt pГµselt peolt
tahes-tahtmatult.
Oh iga tähesaju aegu…
Kuusirbi lГµikest
pudeneb põimukuu öös
tähtedeteri.
Öökylmakartuses…
Tasahiljuksi
sirutab end kastehein
kastes veel joot