Pöial-Liisi
Hans Christian Andersen
Pöial-Liisi on väike heasüdamlik pöidlapikkune tüdruk, kes armastab väga päikesepaistet, linnulaulu ja lilli. Ühel ööl aga röövib kärnkonna mamma tütarlapse, et too oma pojale naiseks panna. Sellest saab alguse Pöial-Liisi muinasjutuline seiklus. Hans Christian Anderseni tuntud muinasjuttu on illustreerinud Siima Škop.
Hans Christian Andersen
Pöial-Liisi
Pöial-Liisi
Kord elas naine, kes soovis endale väga pisitillukest last. Ta läks ühe vana nõia juurde ja ütles sellele: „Ma tahaksin nii väga saada väikest last. Kas sa ei võiks mulle öelda, kust ma ta saaksin?”
„Jah, küll me juba sellest üle saame!” ütles nõid. „Siin on sulle üks odratera, see pole sellest sordist, mis kasvab talumehe põllul või mida kanadele söödetakse. Pane see lillepotti, küll siis juba näed!”
„Tänan sind!” ütles naine ja andis nõiale kaksteist senti. Ta läks koju, istutas odratera, ning otsekohe kasvas üles suur kaunis lill, mis sarnanes tulbiga, ainult lehed olid tihedalt suletud nagu pungal.
„See on kena lill!” ütles naine ja suudles lille punaseid ja kollaseid kroonlehti. Ent lille suudeldes käis kõva pauk ja pung avanes. See oli tõeline tulp, aga keset lille istus rohelisel toolil tillukene tüdruk, nii peen ja kaunis. Ta oli vaid pöidla pikkune ja nimetati seepärast Pöial-Liisiks.
Pöial-Liisi magas öösiti toredasti lakitud pähklikoorest hällis, sinised kannikese õielehed olid talle madratsiks ja roosikroonleht vaibaks. Aga päeval ta mängis laual, kuhu naine oli pannud taldriku, millele oli pununud pärja lilledest, mille varred ulatusid vette. Siin ujus üks suur tulbiõie kroonleht, millel tohtis Pöial-Liisi istuda ja ühest taldriku äärest teise purjetada. Sõudmiseks oli tal kaks valget hobusejõhvi. See nägi kaunis välja. Ta võis ka laulda, nii peenelt ja kenasti, nagu siin polnud kuuldud eales varem.
Ühel ööl, kui Pöial-Liisi lebas oma ilusas voodis, hüppas aknast sisse inetu kärnkonn. Üks aknaruut oli nimelt katki. Konn oli vastik, suur ja märg, ta hüppas otseteed lauale, kus Pöial-Liisi punase roosi kroonlehe all magas.
„See oleks kaunis naine mu pojale!” ütles konn, ja haaras pähklikoore, milles Pöial-Liisi magas, ja hüppas temaga alla aeda.
Seal voolas suur, lai oja, mille kaldad olid soised ja mudased. Siin elas konn oma pojaga. Uuh, see oli ka vastik ja inetu, sarnanes täpselt oma emaga.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/gans-hristian-andersen/poial-liisi/) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.