Eesti lipp Гјmber palli

Tiit Pruuli

Jahtlaev Lennuk purjetas ümber maailma aastatel 1999-2001. See oli esimene purjekas, mis alustas ja lõpetas oma ümbermaailmareisi Tallinnas. Pooleteist aasta jooksul seilati ümber Hoorni ja Hea Lootuse neemede, saadi torme Atlandi ja Vaiksel ookeanil, hulbiti palaval Lõunamerel ja jäätunud Põhjamerel. Reisi kümnendaks aastapäevaks on ilmunud täiendatud trükk Tiit Pruuli raamatust „Eesti lipp ümber palli“, kus tuuakse ära paljude meeskonnaliikmete (Kaido Kama, Mart Saarsoo, Indrek Tarand jt) meenutusi sellest raskest reisist.

TEISE TRГњKI EESSГ•NA

Eile lõpetasin paar nädalat kestnud vahetusmadruse kohustused ümber maailma seilaval katamaraanil Nordea. Tänavu saab kümme aastat, kui lõpetasime oma ümbermaailmareisi jahtlaeval Lennuk. Selle kümne aastaga on toimunud mõndagi nii maailmameredel kui ka toonaste meremeeste peas ja hinges. Kindlasti vaatame praegu mõnevõrra teise pilguga tagasi ka oma tollasele merereisile. Täna kirjutatud raamat oleks kahtluseta teistsugune kui see, mis valmis reisi vältel ja vahetult pärast seda. Võib-olla kirjutaksime nüüd selgemini lahti seda, kui servakese peal oli meeskonna kokkujäämine, kui arutluse all oli Antarktikasse suundumine. Võib-olla oskaksime ja tahaksime paremini analüüsida vanemtüürimees Aarne lahkumist. Võibolla suudaksime nüüd vaadata sügavamalt ka seda, miks me sellele poolteist aastat kestnud reisile läksime ja millisena sealt tagasi tulime.

Võib-olla keskenduksime üldse rohkem endi tunnetele ja läbielamistele kui merendus- ja kultuuriloole, mis täidab enamiku selle raamatu mahust. Ainet oleks veel päris mitme köite jaoks, tõdesin hiljuti oma reisipäevikuid üle lugedes. Aga selle taastrüki puhul oleme siiski piirdunud vaid mõnede lühendamiste ja mõne hädapärase kommentaariga, mis lugemisel abiks võiks olla.

Olulisim muutus mu meelest on aga see, et Eestist on tõesti rannariigi asemel saamas mereriik. Väikelaevade sadamad Pirital, Pärnus, Haapsalus, Saaremaal ja mujal Eestis on täitunud moodsate aluste ja uute meremeestega. Pikale merereisile minek ei ole enam mingi eriline asi või saavutus. Merenduslikus mõttes on paljud asjad muutunud lihtsamaks, kindlamaks ja ohutumaks. Praegu sõidavad ümber maailma mehed, kes pole kunagi elus paberkaardile oma asukohta märkinud ega valli läbi põlevate peopesade lasknud. Selle töö teevad nende eest ära arvutid ja muud masinad. Aga kõik, kes merel, peavad ikkagi merd ja üksteist austama – see on suurimaid meretarkusi.

1999. aastal kinkisid Evelin ja Toomas Hendrik Ilves Lennuki laevaarstile ingliskeelse käsiraamatu haigustest, mis võivad merel ette tulla. Teosesse kirjutatud pühendus lõppes sõnadega: „Andke see järgmistele edasi!” See teatmik on teinud lisaks Lennukile tiiru maailmale peale ka Hillar Kuke jahtlaeval Martha ning purjetab nüüd maailmameredel koos Nordeaga. Teel ümber maailma on ka esimene eestlasest soolopurjetaja Uku Randmaa.

Kahel korral olen pärast Lennuki kojutulekut saanud veel suure mere tunnet kogeda. 2008. aastal Marthaga Vaiksel ookeanil seilates ja nüüd Nordea meeskonnaga Kariibi merel kaasas olles. See tunne algab juba sadamas, kui seisad, santsukott kail, ja küsid kaptenilt luba laeva astuda. See tunne kõditab su kurku ja tasakaalukeskust esimeste korralike lainete harjadel, teeb meele erguks ja ärevaks esimeste tormi-iilide tulekul. See erutus ja igatsus kauguste järele muutub magusaks koduigatsuseks, kui oled kaldast juba piisavalt kaugele saanud. See tunne päädib rahuliku mererutiiniga pikkadel ülesõitudel, kus paika loksuvad nii asjad kajutikappides kui omaenda peas.

See tunne teeb haigeks mere järele.

В В В В Tiit Pruuli

В В В В Punta Canas 10. jaanuaril 2011

SAATEKS

Kord aastate möödudes saabub aeg,

mil ookean ahelad vallandab ning

uut mõõtmatut maad saab haarata pilk,

piire avardab meri – Tethys – ja siis

pole Ultima Thulegi maailma äär.

    Seneca, „Medea” (värsid 375 jj)

Selle oma tõlkekatke Seneca tragöödiast „Med