Linnuelu aabits. Suvised aialinnud
Eesti OrnitoloogiaГјhing
Raamatust saame teada, kuidas linnud pesakohta valivad ja kuidas kulgeb nende pesaelu; kuidas meelitada oma aeda rohkem sulelisi; kuidas ehitada, paigaldada ja hooldada pesakasti vГµi pesaalust. KoduГјmbruse linnurikkuse suurendamiseks saab iga inimene tublisti kaasa aidata. KГµige lihtsam on meisterdada pesakast, kuid on veel hulk muid nippe, kuidas lindude elu mГµnusamaks teha.
Riho Kinks
Linnuelu aabits. Suvised aialinnud
Armas linnusГµber!
Pärast pikka talve on esimese kuldnoka kohtamine ilmselt üks oodatumaid sündmusi. Rasvatihane ja musträstas on selleks ajaks oma laulu juba lahti löönud. Koos kevade edenemisega muutub linnukoor kiiresti mitmekesisemaks ning peagi on kõikjal näha suleliste vilgast askeldamist.
Inimeste suhtumine lindudesse on vastuoluline. Linnud nokivad suvel maasikaid ja muid marju, mistõttu nähakse palju vaeva suleliste tõrjumisega. Tegelikult on aga lindudest inimesele ikka rohkem abi, lisaks ka silmarõõmu.
Ilma nendeta võiks marjasaak kiduda või hoopis hävida kahjurputukate või tigude tõttu, kes on aialindudele üheks peamiseks toiduks. Näiteks üksainus tihasepere võib ära süüa mitukümmend tuhat putukat ja röövikut, suitsupääsukese pesakond aga suve jooksul koguni sada tuhat, kellest enamik on sääsed ja kärbsed, rästad armastavad jällegi tigusid.
Sageli kurdetakse, et rukkiräägu laul, ööbiku laksutamine või kakupoegade piiksumine ei lase öösel magada. Veel hullem on lugu linnakajakate ja varestega. Samas oodatakse kevadel pikisilmi lindude saabumist ja tuntakse rõõmu nende laulust. Igal juhul ei jäta linnud kedagi külmaks.
KoduГјmbruse linnurikkuse suurendamisele saab iga inimene tublisti kaasa aidata. KГµige lihtsam on meisterdada pesakast, kuid on veel hulk muid nippe, kuidas lindude elu mГµnusamaks teha.
Siit raamatust saad teada, kuidas linnud pesakohta valivad ja kuidas kulgeb nende pesaelu; kuidas meelitada oma aeda rohkem sulelisi ja kuidas neid aidata; kuidas ehitada, paigaldada ja hooldada pesakasti vГµi pesaalust.
MГµnusat lugemist ja ilusaid linnuelamusi!
В В В В Riho Kinks, raamatu koostaja
Sinitihased
Suvised aialinnud
Hall-kärbsenäpp
Selles raamatus on juttu just nimelt aialindudest, kes elavad või toimetavad inimese eluaseme vahetus läheduses. Loomulikult oleneb koduümbruse linnurikkus kodu asukohast ja iseloomust. Vana, põlispuude, õunaaia ja peenramaaga talu juures on kindlasti rohkem linde kui linnas kortermaja õuel, samas on metsikumas linnaaias rohkem elu kui hoolitsetud muruga moodsas maakodus.
Kevadel lindude rände ajal on iga kodu juures kindlasti kõvasti linnulaulu ja sagimist ning siis võib näha ka üsna ebatavalisi külalisi. Pesitsema jäävad neist siiski vähesed, sest selleks on vaja sobivat pesakohta ja piisavalt toitu, et terve pesakond ära toita. Seda hindavad linnud enne paigalejäämist hoolega. Kõige tavalisemad koduümbruses pesitsejad on kindlasti rasvatihane, kuldnokk, kodu- ja põldvarblane ning must-kärbsenäpp. Tuntumad on veel pääsukesed, rästad, valge-toonekurg, hallvares ja harakas. Tavalised, kuid vähetuntud on hall-kärbsenäpp ja lepalind, linnades ka piiritaja, keda enamasti peetakse pääsukeseks.
Ainuüksi pesakasti võib asustada üle kolmekümne linnuliigi. Kui arvata juurde veel vintlased, põõsalinnud jt, on võimalikke pesitsejaid üle poolesaja. Kõik nad ei mahu muidugi ühte aeda, tavaliselt pesitseb kodu vahetus läheduses neli-viis, heas paigas isegi üle kümne liigi linde.
Kõigil linnuliikidel on oma eripära. Neid jälgides avastad, kes on riiakas, kes julge või ettevaatlik, kes armastab seltskonda ja kes tahab teistest eemale hoida. Lisaks on igal linnul oma iseloom nagu inimestelgi. Linde pikemalt jälgides võid neis näha lusti ja mõtlikkust, rõõmu ja kurbust. See on kirev maailm, mis pakub palju huvitavat avastamist ja võib viia sügavama sõpruseni.
Rohevint
Pesapaiga valimine
Lindude kevad algab sobiva pesitsuspaiga ehk pesaterritooriumi valimisest. Enamasti teevad seda is