Tuumahiid 2: Toorium
Indrek Hargla
Triinu Meres
Hel Kirotar
Maniakkide Tänav
Kogumik "Tuumahiid 2: Toorium" koondab üheksat veebiajakirjas Reaktor ajavahemikul november 2012 kuni veebruar 2014 avaldatud ulmejuttu nii kogenud kirjanikelt, näiteks Indrek Hargla või Maniakkide Tänav, kui ka autoritelt, kes on alles jõudmas oma juttude trükis avaldamiseni. Juttudes leiab paljusid üldinimlikke teemasid: inimlik hoolivus hoiab elus; loodusest lugupidamine ka siis, kui inimene näib kõikvõimsa jumalana;surematus võib olla samaaegselt nii hea kui halb; armastus võib olla koletis või ka päästja. Juttudes saab jälgida inimkonna konflikti elava planeediga, elada kaasa tuleviku programmeerimistele, kohtuda pensionärist stalkeriga, lugeja ette laotatakse ühe hundi naha ohtlik saladus ja veel palju muud.
LUGEJALE
Sinu käes, armas lugeja, on teine Tuumahiiu kogumik, alapealkirjaga Toorium. Sellest leiad üheksa Eesti autori üheksa ulmejuttu. Need lood ilmusid algselt veebis ulmeajakirjas Reaktor. Kogumiku koostajad valisid Reaktoris ajavahemikul jaanuar 2013 kuni veebruar 2014 ilmunud 35 jutust parimad ning siin need nüüd on.
Ulmeajakirjast Reaktor leiab pigem teadusliku fantastika žanri esindajaid, nii ka sellest kogumikust, kuid mitte ainult. Keegi ei tea, milline tuleb tulevik, kuni see pole kätte jõudnud, keegi ei tea, milline on olevik, kui ta pole just iga viimase kui kivi ja aatomi alla vaadanud, nii võib maailmas olla või ette tulla ka asju, mida me praegu veel tõeks ei pea. Ja kui ka nii ei juhtu, ja kui ka nii ei ole, fantaasia on vaba ja võib lennata kuhu tahab. Nii on ka selles kogumikus jutte mitmesugustest maailmadest, on jutte, kus keskmes on tehnika, ja neid, kus on keskmes inimene ning võõrrassid ja androididki pole siit jutukogust mööda kõndinud.
Kogumiku koostajad soovivad tänada Tõnis Hallastet, kes oli nende juttude „Reaktoris“ ilmumise ajal ajakirja jututoimetaja. Lisaks soovivad koostajad tänada kõiki, kes on „Reaktorile“ oma kaastöid saatnud, ilma teieta ei oleks seda ajakirja.
Uusi kaastöid, nii vanadelt kui uutelt autoritelt, nii jutte kui ka artikleid, ootame aadressil: toimetus@ulmeajakiri.ee
Head lugemist!
Maniakkide Tänav
Haualkäik
1.В Sisenemine
Borja lebas tihedas võserikus ülesküntud eikellegimaa ääres ja hindas olukorda. Oli varajane hommik, nii varajane, et külm kippus südasuvest hoolimata nahavahele ja väljas valitses veel hämarus. Vanamees kratsis oma hõredat, hallinema kippuvat habet, sügas siis enda kõrval lamavat hundikoera ja sirutas kaela, et paremini näha. Paremini ta nägigi, aga liigutuse peale võpatasid ka oksad ja kaste tilkus värisevatelt lehtedelt presentmantli krae vahelt ebameeldivalt sisse. Vana stalker tõmbas võpatades pea õlgade vahele. Oh, vanaks hakkas ta selle jama jaoks jääma. Noorena jah, noorena meeldis talle see kõik. Närvikõdi, füüsiline pingutus, ebamugavused olid pigem väljakutseks. Aga nüüd, nüüd mõnuleks Borja parema meelega oma kamorkas, soojendaks päevinäinud pursuika ees valutama kippuvaid konte, ajaks koeraga juttu, naudiks koduõlut. Aga ei, hoolimata sellest, et ta oli oma kotipoisieluga ammu lõpparve teinud, lesis ta jälle siin tilkuva võsa all, masseeris tuikavat põlve ja passis, millal valvuritel vahetus tuleb.
Prožektorituled kõrge traataia postidel kustusid ja Borja roomas põõsast välja. Oli parim aeg piiriala läbimiseks. Valvurid olid oma putkades vahetust üle andmas, prožektorid olid kustutatud, valgust nappis endiselt, kaitseriietus pettis ära soojusdetektorid. Ideaalne. Mitte ohutu, aga nii ideaalne kui tsooni sisenedes võimalik. Borja lükkas enda ees pisikest metalliotsijat, et avastada kahele poole piirdeaeda maetud miine. Koer ustavalt ja kõrvalekaldumatult järel roomamas, jõudis Boriss lookeid tehes paari minutiga õnnelikult aiani. Tavaliselt oleks pidanud end siit alt läbi kaevama, kuid viimati rääkis Matvei, et kokkuhoiu tõttu on antud sõjaväelastele salajane käsk, millega nü