Maalehe Viinamarjaraamat

Jaan Kivistik

Viinamarju on Eestis kasvatatud sajandeid. Nimelt on Eesti üks maailma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvupaiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasvatada kogu territooriumil. "Maalehe viinamarjaraamatusse" sorte valides ja neid kirjeldades on autor kasutanud tähelepanekuid Eesti viinamarjakasvatajatelt, kelle aiad asuvad erinevates ilmastiku- ja mullastikuoludes. Raamatust leiab Eestis kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid juhiseid kasvatamiseks, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui juba kogenumale viinamarjakasvatajale. Jaan Kivistik sündis 1946. aastal Harjumaal praeguses Kose valla Roogoja talus, kus vend Uno eestvõttel juba autori koolipõlves viinapuud kasvasid. 1970. aastast Räpina Aianduskooli puuviljanduse õppejõuna töötanud Kivistik on Eesti üks juhtivaid eksperte siinsete viinapuude ja nende hoolduse alal. Jaan Kivistiku sulest pärineb 12 puuviljanduseteemalist raamatut, muu hulgas ka õpikuid ja teatmikke.

Saateks

Viinamarju on Eestis kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887. aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. Siitpeale võis aedades hoonete lõunaseina ääres üksikuid viinapuid kasvamas näha. 20. sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima.Alates 2005. aastast leiab viinamarjasorte ka Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni soovitatud sortimendist. Käesolev raamat tutvustab neid ja teisigi meil levinud sorte ning annab soovitusi viinamarjade kasvatamiseks jahedas kliimas.

Raamatusse sorte valides ja neid kirjeldades olen kasutanud tähelepanekuid Eesti viinamarjakasvatajatelt, kelle aiad asuvad erinevates ilmastiku- ja mullastikuoludes. Tihtipeale olid arvamused lahkuminevad. Raamatus kirjutatu lähtub eelkõige Räpina oludest, kus ma aiandusõpetajana töötan. Kõik järgnevalt sordina käsitletud pole ametlikult registreeritud. Kõrvale pole jäetud ebaselge päritoluga sorte ja uusi aretisi, kui nad on meie oludes tähelepanu äratanud.

Sordikirjelduse oluliseks osaks on sordile iseloomulike viljade ja lehtedega (tähtis on ka nende allkülg) foto. Enamiku selles raamatus olevatest fotodest pildistas autor. Mitmed mulle saadetud head fotod ei jõudnud kahjuks raamatusse seepärast, et neil puudusid sordiomased lehed. Tänan kõiki, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid.

Viinapuu on sooja parasvöötme taim. Meil piirab tema kasvatamist vähene soojus.Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjadega sorte, millel ka võrsed hästi valmivad (korgistuvad). Jahedasse kliimasse sobivad need sordid, mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapainutatavaid oksi on lihtne katta. Talve elavad üle aga ainult hästi valminud pruuni koorega (korgistunud) võrsed. Korralikuks valmimiseks vajavad võrsed sooja suve ja pikka öökülmadeta sügist. Sellistes tingimustes, eriti kasvuhoonetes kasvanud viinapuud, on ka talvel külmakindlamad.

Viinapuude kasvatamiseks valitagu parimate soojusoludega kasvukohad. Golfi hoovusest mõjutatud Norra fjordide lõunakallakutel on soodsa mikrokliimaga kohti valides rajatud viinamägesid 61. põhjalaiuskraadil. Meil, 58.–59. põhjalaiuskraadil, võib leida häid kohti istandike rajamiseks kõrgustike lõunanõlvadel, järvede ja jõgede lõunakallastel. Koduaedades sobivad viinamarjakasvatuseks hoonete lõunaseina ääred ja lagunenud hoonete kivimüürid, mis kaitsevad taimi põhjatuulte eest ning salvestavad päikesesoojust.

Eesti on üks maailma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvupaiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasvatada kogu territooriumil. Rohkem võimalusi pakuvad ometi soojema ja pikema suvega piirkonnad. V aadakem täpsemalt, kus need asuvad.

В В В В Jaan Kivistik

    Räpinas 2012

1.В SOOJUSOLUD EESTIS

1.1. Kus kasvab viinapuid

A-t