Назад к книге «Ringtee laotuses» [Aare Arndt]

Ringtee laotuses

Aare Arndt

Ringtee laotuses: läbipaistvaid ja -paistmatuid keerdunud sõnalinte kõverruumi murenenud valguses.

Aare Arndt

RINGTEE_LAOTUSES

Ringtee laotuses

siin on midagi

mida enne ei olnud

kuigi enne pole

siin Гјldse oldud

igal juhul on

asjad vääriti

või räägin ma

valedest asjadest

inimihus on mГµni

mõõdetamatu kilomeeter

kaaluta kilogramm

rГµhuta paskaleid

loendamatuid

kauguseid

langetamatuid tähti

pГјhi pГјhendatuid

ja pГјhendamata

toetuseta reegleid

poetamata pärleid

täna olen terve päeva

pühapäevitanud

natuke seljale

rohkem kГµhule

kГµht ikka

ihule lähemal

selg jääb rohkem

selja taha

seinad sisaldavad uudiseid

rabakukkede tavapäratust

poolitumisest seitsmeteistkГјmnendal

tornkraanade lГµplikust varisemisest

kämblalaiusesse kiviprakku

pärast põhjalikku ilmasõda

neid päästvate tuukrite

Гµhupuudusest tingitud

joviaal-altruistliku luule

vohamisest alpiaasadel ning

kastekannude nihilistlikku Г¤ngi

riigi julgeoleku huvides

lülitati välja võru kirikutorn

lГјliti maskeeriti ussikuningas

žilvinase näoga veesülitiks

et keegi kes kunagi tuleb

tuld otsima pimendatud linna

teda ei tГјlitaks

minnes jätan

kГµik alles

veiniklaasi lauale

vГµtme vГµtmata

juustu kappi

muusika mängima

kell tippigu ellipseid

löögu lokku

lahku ja kokku

kehastunud vabadus

vahetub kehatuks

ja piirjooni

pimestab piiritus

kui ma nГјГјd

philip glassi tГµttu

sisenen voodi asemel

transglobaalsesse Г¤mbrisse

siis sГјГјdistage mu naist

Г¤rge heituge

kui ta eitab

päevad lähevad

järjest paksemaks

ja ilusamaks

varsti siristavad puudel

herilased ja vapsikud

kГјlm konutab keldrites

vГµtab naereid ja kaalikaid

kell omadega Гµhtul

mii

nu

ses

mi

nu

sees

kaheosaline luuletus

1

Гјks pГјks

Гјhed pГјksid

kahed pГјksidid

2

Гјks prill

Гјhed prillid

kahed prillidid

kes kõnnib mu roideid mööda

lirtsuvil kummikuil

korjab ahervaarikaid

nublakast nabast

kaarutab heina

laaberdab rinnamägedel

kГјsiks kui teaks

et ei pahanda

aeg uinuda

uhiuude unne

uhun vanad

vastlangenud

lumme

hommikuti tunnen ennast

kohutavalt hästi

justnagu oleks alla neeland

koonilise veski

miks nad selle

raudtee läbi minu

kГµrvade pidid ehitama

nГјГјd pean arvestama

sГµiduplaaniga

ei vГµi oimugi liigutada

vahepeal jah

kui plaani ei ole

käin vaksali puhvetis

kuulamas plärakasti

mu pea on torn

Г¤rgates ronin

sinna Гјles

vaatan Гјle oma

Гµitsva keha

kГµlistan vaskset

kellatila

veel Гµhtulgi

on varbais vГµbinat

ma ei tunne enam

oma kГјlmkappi Г¤ra

ta on võõraks jäänud

lГµdiseb omaette

mul pole temaga

enam millestki

rääkida

ahikГјttega Г¤rklikorrusel

keset korratut lauahГµbedat

kallutab klaasistunud ilmel

raskejalgset karikat

vürtsköömnene lammas -

aeg juba üle astunud lävest

nagistab esikus palitut

hing haigutab

tГµeterad on tГјГјtud

kolm peotäit

kolm peatäit

ei muuda midagi

mul olevat

kГµrge vererГµhk

kus alles Г¶eldi

on laevu erinevaid

ja veeväljasurveid

on lihtsaid paate

kes ei suru

igapäevasel jalutuskäigul

sherwoodi metsades

kohtasin Гјht vanaeite

kes jutustas kuidas

tema elab

katkise kaanega

teekannus

ja et tal olevat

kunagi olnud

hobused ja lossid

mina naersin hahhahhaa

ei uskunud

et Гјks eit

vГµiks kannu

mahtuda

varsti on pööripäev

kõik pöörab ära

miski pole

enam endine

surm sГјnniks

kГјnd kГјlviks saab

talvel paksenenud piht

on suvehakuks

raagus viht

kГµnelesin millalgi

vähemalt pool tundi

telefonitsi

margiti toasussidega

ega poleks helistanudki

aga nad lihtsalt

ei anna ennast näole

nii ei saa ju

sГµnagi lausumata

kaduda

lobisesime niisama

tühjalt ja tähjalt

meenutasime Гјhiseid

tuttavaid varbaid

ei