Назад к книге «Sõdurinaljad» [Kristjan Tikk]

SГµdurinaljad

Kristjan Tikk

Sõjaväes teenimine on enamikus riikides ja enamikule meestest vältimatu kohustus. Ainus, mis aitab selle perioodiga oma elus leppida, on selle üle naermine. Naer aitab unustada kõike, mis oli ebameeldiv ja raske, ja ka seda, mida ei taheta mäletada.

Tikk Kristjan

SГµdurinaljad

Eetrivestlus

„Lennutorn X kutsub piloot Jonesi. Ma olen sulle saatnud kutsungeid, aga pole siiani sinult vastust saanud. Kui sa kuuled mind, siis kõiguta tiibu.”

„Piloot Jones kutsub lennutorni X. Ma maandusin juba kaks tundi tagasi. Kui sa kuuled mind, siis kõiguta torni.”

Turvaliselt maa peal

Piloot: „Miks sa pole kunagi lenduriks hakanud?”

Mehaanik: „Kaelaluu murdmise pärast.”

Piloot: „Aga sul on ju kaelaluu terve.”

Mehaanik: „On jah. Ja ma tahan, et ta jääks ka edaspidi terveks!”

Eraldusmärk

Äsja teenistusse tulnud lennuväelane: „Vaata, kui jube eraldusmärk on maalitud selle pommituslennuki küljele.”

Vana olija: „Kuss! Räägi vaiksemalt! See pole märk, vaid eskadrilliülema nägu, kes lennukiaknast välja vaatab.”

Raske maandumine

Puhkusel olev lendur jutustas bussis, kuidas ta lennuk murdmaastikul raske maandumise sooritas.

„Kõigepealt,” rääkis ta, „kaotasime parema kõige välispoolsema mootori, siis läks vasakult kõige seespoolsem mootor, seejärel parem seespoolne.”

Nüüd ei pidanud üks noor naine vastu ja hüüdis: „See on lihtsalt üle mõistuse, kui hooletud võivad inimesed olla. Ma ei saa aru, kuidas saab üldse nii suurt asja nagu lennukimootor ära kaotada – ja teie kaotasite lausa kolm tükki!”

Kus instruktor on?

Õppelennu ajal sattus lennuk pöörisesse. Õpilane küsis kaaspiloodi käest hirmunult: „Mida me nüüd peame tegema?”

„Issand jumal! Kas sina siis polegi instruktor või?” hüüatas kaaspiloot omakorda.

Kolmepunktine maandumine

„Ma sooritasin suurepäraselt kolmepunktise maandumise,” ütles üks kadett teisele.

„Tubli. Aga miks sa siis nii sünge oled?”

„Kuna ma unustasin ära, et kolmepunktise maandumise hulka kuulub ka lennukisaba.”

Reaktiivlennukid

Lennunäitusel seletas lendur kannatlikult oma tüdruksõbrale reaktiivmootori tööprintsiipi, kui nad vaatasid, kuidas reaktiivlennukid taevas igasugu trikke tegid.

„Noh, ma sain kõigest aru,” ütles neiu, „aga ühest asjast ma küll aru ei saa: miks nendel lennukitel propellereid ei ole?”

LangevarjuhГјpe

Lennuväekadett läks langevarjurite koolis pärast loengut instruktori juurde ja küsis: „Mida teha siis, kui langevari ei avane?”

„Sellisel juhul ei maksa enneaegseid järeldusi tegema hakata,” kähvas instruktor vastuseks.

Ohutus Гјle kГµige

„Kas see lennuk on täiesti ohutu?” küsis lennukikonstruktor.

„Siin, maa peal küll,” ühmas katselendur, kui oli tagasi tulnud esimeselt katselennult, mille jooksul oli avastanud lennukil terve hulga konstrueerimisvigu.

Edasised juhendid

Instruktor rääkis loengul lennuväekadettidele, kuidas langevarjuga hüpata. Kui ta oli loengu lõpetanud, läks üks üpris närviline kadett tema juurde.

„Mida me siis teeme, kui langevari ei peaks avanema?” küsis ta.

Instruktor heitis talle hävitava pilgu: „Sellisel juhul, kadett Smith, lähed otsejoones Peetruse juurde raportile ja ootad temalt edasisi juhtnööre.”

Solvunud

Langevarjur hüppas treeningu ajal langevarjuga alla. Kuid langevari ei avanenud. Kui ta alla kukkudes oma kaaslastest möödus, hüüdis ta neile ilmselgelt solvununa: „See on juba teine kord, kui see vari ei avane!”

Hädamaandumine

Lennutorn sai sõnumi: „Ma olen tulemas, mul töötab ainult üks mootor.” Lennuväljal valmistuti võimalikuks hädamaandumiseks, mis võis endaga purustusi kaasa tuua. Maandumisrada tehti vabaks. Esmaabimeeskonnad olid tegutsemiseks valmis. Kõiki teisi lennukeid hoiti õhus! Ühe mootoriga lennukile anti luba maanduda. Ja seda ta tegigi – see oli nimelt ühemootoriline hävitaja.

Naljahambad

Üks hävituslendur armastas enne maandumist sageli nalja teha – ta kustutas oma lennukil