Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk

Näidendid.

Andrus Kivirähk

Aabitsa kukk

KALEVIPOEG

NГ„IDEND KAHES VAATUSES

TEGELASED

KALEVIPOEG

LINDA

TUUSLAR

OLEVIPOEG

SULEVIPOEG

ALEVIPOEG

SIIL

SOOME SEPP

SEPA POEG

SARVIKTAAT

PГ•RGUNEITSI

SARVIKTAADI

SULANE

KAKS SORTSI

ESIMENE VAATUS

1

Tuuslar istub ja mängib lõõtsa. Laulab „Meri on, meri jääb, meri olema peab…” Eemalt mööduvad Sulevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg.

TUUSLAR: Pastoi, poisid! Kuhu nüüd! Tulge aga siia – kuhu te lähete? Näete ju, et pidu hakkab kohe peale, mul on juba pillil hääled sees!

SULEVIPOEG: Kuningat hakatakse valima.

OLEVIPOEG: Et kes kivi kГµige kaugemale viskab, see ongi.

ALEVIPOEG: No ja me mõtlesime, et lähme kah…

TUUSLAR: Kus te lähete! Tahate kuningaks saada või?

ALEVIPOEG: Ei, ei! Mis sa nГјГјd! Ei meie taha midagi.

OLEVIPOEG: Kes see meid lasebki!

SULEVIPOEG: Jah, ega meiesugune lihtne inimene saa kunagi kuningaks – seda ära loodagi!

TUUSLAR: No ja mis te siis sinna valimistele otsite? Õige mul asi – kive loopida! Oleks selle eest veel mõni auhind ette nähtud, tünn õlut või midagi niisugust, siis võiks asja üle mõelda – ma olen ükskord saapa loopimisel saanud esimese koha ja sellega koos terve seapõrsa. See oli küll hea asi! Aga see kuningavärk, see on kõik üks igavene poliitika. Kes sest sotti saab!

SULEVIPOEG: Jah, see on Гµige kГјll.

ALEVIPOEG: Jah, kui oleks üks tore auhind, siis oleks muidugi etem. Vaata, mullu laadal anti sellele, kes rasvaga kokku määritud posti otsa ronis, suur rosinatega kringel. Vaat see oleks midagi!

OLEVIPOEG: Tuuslaril on Гµigus. Pole mГµtet sinna valimistele minna tГµesti.

TUUSLAR: Noh, see on juba mehejutt! Kallil suveajal pealegi! Nii üürike see Eestimaa suvi ju on, lendab mööda nagu pääsukese tiib, seda tuleb ikka lõbusalt mööda saata. Kuulge, mehed – mul on teile üks küsimus. Kas suvel peab olema rõõmus või kurb? Noh?

MEHED KOORIS: Rõõmus!

TUUSLAR: Voh, just! Suvel peab olema rõõmus, lõbutsema ja pulli tegema. Vaata, mulle tuli kohe üks hea mäng meelde, üks igavene tore vigur. Selle nimi on „Kaitse oma muna”.

OLEVIPOEG: Ohoh, seda tahaks küll mängida!

SULEVIPOEG: Kuidas see käib?

ALEVIPOEG: Kelle eest me seda muna kaitsma peame?

TUUSLAR: No ikka nende eest, kes teie munale kallale kipuvad. Tulge siia! Ma annan teile igaühele kaks lusikat. Ja nüüd paneme ühe lusika sisse muna. Vaata, seda munaga lusikat hoiad nüüd oma vasakus käes, ja hoia, et sa maha ei pilla! Aga teise lusika võtad paremasse kätte ja katsud sellega teise mehe muna lusika pealt maha lüüa. Noh, kas on selge? Kelle muna terveks jääb, see on võitja. See on üks igavene vahva mäng, lõbus mängida ja teistel lõbus vahtida! Teinekord saab nii palju nalja, et… Noh, laske käia, poisid! (Mehed võtavad lusikad pihku ja hakkavad mängima. Tuuslar naerab, mängib lõõtsa ja laulab täiest kõrist. Samal ajal saabub teiste juurde Kalevipoeg – kõhn, väikest kasvu häbelik noormees, paberimapp käes.)

TUUSLAR: Tere, tere, Kalevipoeg! Karga ligi! Tahad ka mängida? Mehed! Võitja läheb kokku Kalevipojaga!

KALEVIPOEG: Ei, mul pole vist praegu aega. Asi on selles, et ma sain just kuningaks.

SULEVIPOEG: Sina! Sina said kuningaks?

ALEVIPOEG: Г„ra pulli!

OLEVIPOEG: Kui kaugele sa selle kivi siis viskasid?

KALEVIPOEG: Noh, nii natuke maad ikka viskasin… Seal polnudki teisi viskajaid, ainult mina.

ALEVIPOEG: Noh… Palju õnne siis!

TUUSLAR: Palju õnne jah, noor kuningas! Ega nüüd pole midagi muud kui teeme õlled lahti ja tähistame seda värki. Teeme peo! Kütame sauna ja… Ilus suveõhtu, ega me siis täna magama lähe! Kes see suvel magada tohib! Suvel käib ikka tants ja möll hommikuni.

KALEVIPOEG: Ei, ma vist ei saa täna tulla. Ma olen ju nüüd see… kuningas ja… Mulle anti kohe suur patakas pabereid, mis ma pean läbi vaatama. Ja noh, üldse on vaja mõelda, et mis siis nagu teha ja kuidas olla ja… Et ma vist siis täna ei tule. Vaat nii… Nojah, head õhtut siis. (Läheb ära.)

SULEVIPOEG: No on se