Назад к книге «Lummav hetk» [Барбара Картленд, Ersen, Barbara Cartland]

Lummav hetk

Ersen

Barbara Cartland

Kasuema on otsustanud, et Armeroni krahvi tütred ei saa kunagi näha imelisi Prantsusmaa losse. Sellegipoolest vannub leedi Lencia Leigh, et tema noorem õde ei pea pettuma.

Autori märkus

Kui ma 1990. aastal külastasin Loire’i oru losse, olin ma unustanud, et Chaumont on täiuslik muinasjutuloss.

Päikesevalguses nägi see välja nagu võiks iga hetk õhku haihtuda.

Kuna Suure Prantsuse revolutsiooni ajal loss säilis ja nüüdseks on see eranditult hunnituim loss Prantsusmaal.

On täiesti mõistetav, et töö kohta, mida 1519. aastal alustas kuningas François I, ütles tema rivaal Karl V, tulevane Püha Rooma keisririigi imperaator, et see on „kokkuvõte kõigest, mida inimtegevusega on võimalik saavutada”.

Mõned ruumid, nagu kuninga magamistuba, mis on säilinud endisena, teevad asja veelgi põnevamaks.

Pärast François surma ei näidanud tema järglased selle lossi suhtes kuigi suurt huvi üles, eelistades oma Pariisis asuvat Palais Royale’i.

Louis XIII viibis Chaumont’is mitu korda enne seda, kui jättis lossi ja ümbritseva maakonna oma vennale Gaston d’Orléans’ile.

Väidetavalt armastas prints näidata oma tütrele, tulevasele Grande Mademoiselle’ile[1 - Kuninga vennatütre tiitel 16. saj Prantsusmaal] selle lossi kuulsat ja suursugust treppi. Selle kaksikspiraalid võimaldavad kahel inimesel samaaegselt liikuda üles ja alla kordagi oma teid ristamata.

Loire’i orus on nii palju losse, et nende kõikide mainimine on võimatu.

Chaumont andis mulle selle loo siin, ja mõni aasta tagasi andis üks teine loss, mis seisab sünge ja salapärase Chinon’i metsa serval Indre’i orus, mulle veel ühe loo.

Minule andis see inspiratsiooni „Armastuseks loodud palee” kirjutamiseks just nagu Perrault’le „Uinuva kaunitari” kirjutamiseks.

Usse’i ja Chaumont’i lossid on kaks kõige kaunimat muinasjutuehitist, mida ma näinud olen.

Ma olen kindel, et aastate möödudes saavad teisedki lossid armulugude aluseks.

Me otsime nГјГјd rohkem kui kunagi varem tГµelist armastust, mis tundub hetkel olevat kadunud meedia kaudu seksi Гјlistamisse.

See ei ole see armastus, mille nimel inimesed on sajandeid vГµidelnud ja hukkunud.

Esimene peatГјkk

1895

„Oh, ei, papa, sa ei mõtle seda ometi tõsiselt!” hüüatas leedi Lencia Leigh.

„Sa lubasid, sa lubasid!” hüüdis ta noorem õde Alice. „Kuidas sa saad niimoodi viimasel minutil kõike muuta?”

„Mul on väga kahju, tüdrukud,” vastas Armeroni krahv, „aga teie kasuema soovib kogu hingest Rootsi minna ja prints ei pühitse oma seitsmekümnendat sünnipäeva just väga tihti.”

Ta proovis nalja visata, aga mГµlemad tema tГјtred vaatasid teda etteheitva pilguga.

Nad mõtlesid sellele, et pärast teistkordset abiellumist oli krahv muutunud.

Ta ei olnud enam seesama hell ja armastav isa, vaid oli nüüd neile peaaegu võõras.

Kui krahvi naine aasta tagasi suri, oli mees langenud depressioonisügavikku ja tundus, et mitte keegi ei suuda teda enam sealt välja tuua.

Tema sГµber, Salisbury markii oli pannud ette, et nad vГµiksid koos minna LГµuna-Prantsusmaale puhkusele.

Markii oli endale hiljuti ehitanud väga suure ja muljetavaldava villa Nice’i lähedale.

Ta Гјtles krahvile, et tahaks kuulda tema asjatundlikke nГµuandeid aia planeerimisel.

Tagantjärele toimunule mõeldes mõistsid tema tütred, et see oli olnud esimene samm tragöödia poole.

Nad ei olnud hetkekski arvanud, et nende isa vГµiks uuesti abielluda.

Ta oli jumaldanud nende ema, nagu nad kõik. Kogu perekond oli omavahel olnud väga lähedastes suhetes ja erakordselt õnnelik.

Krahv oli pettunud, et tal ei olnud poega ja seega ka otsest pärijat, kellele tiitel edasi läheks.

Aga ta oli alati olnud erakordselt uhke oma vanema tГјtre Lencia Гјle.

Lencia sarnanes väga oma emale, kes oli olnud väljapaistev iludus.

Nende sarnasus oli nii suur, et alguses, pärast tema naise surma, oli krahvile lausa vastumeelne Le