Armastus, lordid ja lГµbuleedid
Barbara Cartland
Põikpäine ja ninakas Petrina põgeneb pansionist ja jookseb otse oma eestkostjale krahv Stavertonile sülle. Neiu üllatuseks pole eestkostja vana täispuhutud õlekubu, nagu ta oli arvanud, vaid noor, rabavalt ilus aristokraat ning seejuures kahtlemata kõige külmem ja arrogantsem mees, keda neiu on kohanud. Kuidas Petrina ka ei püüaks, ei lähe tal korda krahvi meelt mahendada. Üksnes neiu kohalolek näib juba krahvi häirivat. Krahv tegeleb oma armuafääridega ja mõtleb neiu võimalikult ruttu abielusse korraldada, et temast lahti saada. Krahvi tahtejõulisel hoolealusel on aga teised plaanid. Sütitatuna krahvi kivisest ükskõiksusest võtab neiu pähe sundida krahvi endasse armuma ja mitte kui noorde lihtsameelsesse plikakesse, vaid kirglikusse küpsesse naisesse.
Autori märkus
Strathearn Gordoni ja T. G. B. Cocki raamat “A People’s Conscience” – “Rahva südametunnistus” kirjeldab aastatel 1729–1837 parlamendikomisjoni poolt läbi viidud kuut tüüpilist uurimust, mida kuulati Alamkojas, sealt on pärit raamatus ära toodud andmed. Lapsprostituutide armetu olukord ei paranenud ja Victoria ajastul muutus nende olukord tegelikult veelgi hullemaks.
Paradise Row oma sajandivanuste kuulsate elanikega kisti maha 1906. aastal. Vauxhall Gardens lõpetas tegevuse 1859. aastal. Lõbustusasutus pandi kinni ja krundile, mis oli näinud nii palju hiilgavaid etendusi ja nii palju väljapaistvaid külalisi, ehitati hooned. Teated tulekahjupolitseist ja pritsimeeste brigaadidest on ajalooliselt tõepärased, niisamuti ka 1819. aasta ajalehed.
Esimene peatГјkk
1819
Esimene parempoolne hobune rakendis hakkas lonkama ja krahv Staverton kirus kuuldamatult. Ta pingutas ohje ning sundis hobused paigale, faetoni tagaistmelt hГјppas maha tallipoiss ja tГµttas vaatama, milles on asi.
“Küllap see on kivi, milord,” ütles poiss rõõmsalt. “Teed on kohutavalt halvad.”
“Tõesti halvad!” kordas krahv, jättes kangemad väljendid pruukimata.
Ta sidus ohjad faetoni esiotsa kГјlge ja astus maha.
Tee oli tõepoolest äärmiselt kivine ja polnud midagi imestada, et üks kivike oli hobuse kabja sisse tunginud.
Ta mõtles, et oli ehk liiga hoolimatult ja kiiresti nii konarlikul teel sõitnud, kuid tal oli kiire, et jõuda Londoni, et pääseda igavusest, mida ta pidi taluma St. Albansi lähedal mõisas, kus ta peatus, et jälgida kahe hästituntud poksija matši.
Matš oli olnud suurepärane ja krahv oli võitja peale välja pannud suure summa raha. Kuid seltskond ja toit, mida võõrustaja pakkus, olid otsast lõpuni üksainus pikk haigutus.
Muidugi, krahvi polnud kerge lõbustada, tema arust oli väga palju asju ja suur hulk inimesi põrgulikult igavad.
Oli meeldiv kevadhommik. Tee ääres rohus kasvas palju lilli ja hekkide all õitsesid priimulad, ning stsillad katsid puudealuse helesinise vaibaga.
Krahv jälgis, kuidas tallipoiss õngitses ettevaatlikult kabja seest välja terava kivikillu, nii et raud ei hakkaks loksuma.
Krahv silmitses heal meelel oma rakendit. Kaks paari ideaalselt kokku sobivaid pigimusti läikivaid hobuseid, nii toredaid loomi polnud Nelikrakendi Klubis kellelgi vastu panna.
Et jalgu sirutada, jalutas krahv kõrges rohus, hoolimata sellest, et õietolm hakkas tema läikivate Hesseni ratsasaabaste külge, mida oli šampanjaga läikima löödud, nagu soovitas Beau Brummell.
Ühel pool tee ääres seisis harilikust kõrgem telliskivimüür, mis piiras mõne tähtsa aristokraadi parki.
Kitsaste ja algselt punast värvi telliste värv oli ajapikku mahenenud, nii et nüüd oli müür tumeroosa, mis ütles krahvile, kes oli muististe alal asjatundja, et see pärineb Elizabethi ajast.
Ilus oli vaadata, kuidas kevadpäikese kiired telliskividel mänglesid. Krahv mõtles parajasti, et müür, mis ümbritses Stavertoni mõisat Oxfordshire’is, võiks olla sedasama värvi, kui äkitselt lendas tema peast paari tolli kauguselt mööda mingi raske objekt.
Objekt pot