Tee väe raamat

Lao-Zi

Huvi „Daodejingi“ ja selle salapärase autori (Hiinas, muide, nimetatakse ka teksti ennast sageli n-ö autorinimega – Laozi) vastu on viimase poolteise sajandi jooksul maailmas kasvanud lausa geomeetrilises progressioonis, mida väljendab tõlgete, tõlgenduste, uurimuste, kirjutiste ja teooriate tohutu (loendamatu) hulk. Millega see Hiina sõdivate riikide ajastu (475-221 e.m.a) mahult tagasihoidlik (originaalis vaid veidi enam kui 5000 kirjamärki) mõtteantoloogia tänapäeval sellise tähelepanu on teeninud, on isegi raske öelda. Aga midagi selle teose lakoonilistes, kohati justnagu krüpteeritud sõnumit edastavates aforismides järelikult on, mis sunnib uurijaid-mõtlejaid – ja kaugeltki mitte ainult sinolooge, vaid sinoloogiast üsna kaugeidki inimesi – ikka ja jälle seda ette võtma, uuesti või ümber tõlkima ja seletama leidmaks sinna peidetud universaalset sõnumit või ehk hoopis – paigutamaks sinna omaenda sõnum. Ja tekst kõike seda kannatab, jäädes ikka iseendaks, olles „kulutades kulumatu“ nagu öeldakse seal Laozi õpetuse keskse kategooria, mida tähistab ka pealkirja esikmärk dào, kohta, mis igas kolmes eestinduses on nende autorite tahtel leidnud erineva vaste – ’kulg’ Mälli, ’Tao’ Kaplinski ja ’tee’ Sarve tõlkes. – Märt Läänemets, sinoloog.

Lao-Zi

Tee väe raamat

1

KГµlblik tee ei kГµlba.

Nimi ei tähenda midagi.

Alguses pole nime.

Nimetamisest tekib kГµik.

Kes ei taha, see näeb.

Kes tahab, see tunneb.

See on Гјks ja seesama.

Vahe on nimetamises.

Гњheskoos paistab sГјgavus.

SГјgavusest avaneb pГµhjatus.

2

KГµik teavad, mis on ilus

– sealt ka inetus.

KГµik teavad, mis on hea

– sealt ka halb.

Kui Гјhte pole, siis teine on.

Raskus täiendab kergust.

Pikkus mõõdab lühidust.

Гњlemine hoiab alumist.

Hääl kõlab ikka helina.

Esimese järel tuleb tagumine.

Seepärast tegemiseks

ei pea midagi tegema.

Г•petamiseks pole sГµnu vaja.

Luua saab ka vaidlemata.

See, mis sГјnnib, ei ole sinu oma.

Ei pea tuge otsima.

Lõpule jõudmine ei tähenda seismajäämist.

Kes ei jää seisma,

ei jää ka ilma.

3

Milleks karjäär

– ainult kadestamiseks.

Milleks varandused

– ainult varastamiseks.

Milleks ihaldused

– ainult rahutuste tekitamiseks.

Kui tahad valitseda,

hoia meel tühi ja kõht täis,

tahtmised nГµrgaks ja kondid tugevaks.

Ei mГµista ega taha midagi.

Kes mГµistab, ei tee midagi.

Tee nii, et ei tee midagi

ja miski ei jää tegemata.

4

Tee on tГјhi.

Tee ei kulu.

PГµhjatusest tuleb kГµik.

Tera läheb nüriks.

SГµlm tuleb lahti.

Sära tuhmub.

Tolm jääb alles.

Kõik jääb alles.

Ma ei tea, kust ta tuli.

Jumal ka ei tea.

5

Maailmale pole inimesi vaja

– nad on vaid õletuustid.

Targale pole inimesi vaja

– nad on vaid õletuustid.

Maailm on tГјhi.

Nagu lõõts.

Iga liigutus annab tulemuse.

SГµnad on liigsed.

Ainult keskendu.

6

Vaim elab oru sГјgavuses

nagu igavene vanaema,

kelle tumedast avast

voolab maailm välja.

KГµigile kasutamiseks.

Alati annab kätte.

7

Maailm on igavene.

Tal pole midagi vaja.

Seepärast ta püsibki.

Tark jääb taha, kuid on ees.

Tark jääb välja, kuid on sees.

Kes midagi ei taha,

see kГµike saab.

8

Headus on nagu vesi.

Ta ei vaidle.

Ta on kГµigile vajalik.

Ta voolab ka halbadesse kohtadesse.

Ta on nagu tee.

Maa teeb kodule head.

SГјgavus teeb meelele head.

SГјdamlikkus teeb seltskonnale head.

Usaldus teeb sГµnadele head.

Selgus teeb valitsemisele head.

Oskus teeb tegemisele head.

Aeg teeb ettevГµtmisele head.

Kes ei vaidle, sel pole pahandust.

9

KГµike korraga ei saa.

Pole vajagi.

Kes kogu aeg teritab,

jääb terast ilma.

Kes varandust kogub,

peab seda ka kaitsema.

Kes ennast kergitab,

see langeb.

Kui valmis said, siis mine edasi.

See on Гµige tee.

10

Kes Гјhte hoiab,

peab teistest loobuma.

Kes Гµrnust loodab,

peab Г¤sja sГјndima.

Kes sГјgavusse vaatab,