Kelmi autunne
Margaret Moore
Leedi Elizabeth d´Averette kohtub väga huvitava mehega – lindpriiga, kellel on rohkem autunnet kui paljudel rüütlitel.
Kui mees päästab ta kallaletungijate käest, nõustub Lizette õilist tegu heastama. Ent kas ei osutu mehega voodi jagamine liiga kõrgeks hinnaks? Finn hindab julgust, mida Lizette’il on kuhjaga. Neiu liitub temaga, et päästa Finni vend ja paljastada kuninga vastu teoksil olev vandenõu.
Lizette’i seiklusjanu sobib suurepäraselt Finni omaga, ent kas kaunis aadlipreili hoolib üldse lihtsast Iirimaa mägede pojast?
Margaret Moore
Knave’s Honor
2008
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.
Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.
See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud TГµnu Ehasalu
Korrektor Elle Liiva
В© 2008 by Margaret Wilkins
Trükiväljaanne © 2008 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2018 Kirjastus ERSEN
Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.
Raamatu nr 10076
ISBN (PDF) 978-9949-455-72-0
ISBN (ePub) 978-9949-84-463-0
Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Suur tänu Karem Solemile ja Donna Warrenile lahkuse ja tarkade nõuannete eest.
Esimene peatГјkk
Krahvkond Inglismaa keskosas, 1204
„Kui ma oleksin pidanud selles tõllas veel kas või ühe sekundi istuma, oleksin hulluks läinud,” teatas leedi Elizabeth d’Averette, kergitas oma sinise villasest riidest reisikleidi seelikusaba ja astus ettevaatlikult kiirevoolulise jõe sammaldunud kalda poole.
„Kas te ei arva, et meil oleks olnud õigem jääda meeste juurde?” küsis leedi toatüdruk läheduses seisvatele soomusrüüs vahisõduritele viidates.
Mehed olid hobustelt maha tulnud, nad vestlesid ja naljatlesid omavahel, kui loomad janu kustutasid ja sõid teeserval kasvavat mahlast rohtu. Mõni mees võttis paunast leiba või jõi õlut. Saatjaskonna juht Iain Mac Kendren aga lihtsalt seisis, jalad harkis ja käed puusas nagu raidkuju, ainult mõni juhuslik peapööre lubas oletada, et ta on elus ja valvel.
„Ma kuulsin õhtul võõrastemajapidajalt, et siin kandis varitseb röövel reisijaid,” ütles hirmust ja erutusest hingetu Keldra. „Väga suurt kasvu mees, jõhker ja kohutav.”
Lizette – nagu õed ja Averette’i rahvas teda hüüdsid – naeratas Keldrale osavõtlikult. Keldra oli alles viieteistaastane ja polnud reisimisega harjunud. Polnud ime, et teda hirmutasid igasugused jutud varastest ja röövlitest, ükskõik kui uskumatud ja liialdatud need ka olid. „Teenijatüdruku jutu järgi on ta väga nägus mees. Ta rääkis, et too mees ei röövi naisi, kui need kingivad talle suudluse ja see kõlab minu meelest väga romantiliselt. Olgu see röövel milline tahes, meie kaitsesalgas on viiskümmend meest ja lisaks Iain Mac Kendren – nii et meil pole midagi karta.”
„Tahaks väga loota,” lausus Keldra sosinal, justkui kartes, et röövel võiks kuulda.
Lizette, kes oli rõõmus kitsast reisitõllast pääsemise üle, naeratas, võttis peast siidlooriga varustatud hõbedase peaehte ja kükitas kaldaservale. „Kui ta röövib riiete ja ehete asemel suudluse, pole mul midagi temaga kohtumise vastu.”
„Oi, mileedi, te ei tohi niimoodi rääkida!” hüüatas jahmunud Keldra, mis näitas, kui vähe tunneb ta oma käskijannat.
Lizette vГµttis kamal