Reis lГµunapoolusele ja Гјmber maailma

James Cook

James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768–1779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim näide on Hawaii saared, mis on eurooplastele avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendidele Cookist lisab loomulikult värvi tema traagiline surm Hawaii saartel 1779. aastal. Tõenäoliselt nägi tulevane meresõitja merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki ta sünnikodu oli merest vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel. Cookil ei olnud juhendajaid, ta oli iseõppija. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast, navigatsioonist jms. Tõenäoliselt ei olnud tema teadmised väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias vms õppeasutuses polnud ta kunagi saanud. Tema haridustee piirdus mõne aastaga külakoolis. See-eest olid ta teadmised praktikule omaselt kindlad ja hästi omandatud. Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni! Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapõhjusena välja tema armastust mere vastu. See võib muidugi tõsi olla, kuid tõenäolisem on see, et tal ei jäänud teist valikut. Nimelt oli ta tõsiselt tülli läinud oma tööandjaga. Cook töötas 1746. aastal Staithesi-nimelises kalurikülas poesellina. Tekkinud olukorrast ei näinud ta muud väljapääsu, kui pani end kirja laevapoisina Whitby-nimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaž 17-aastasena.

JAMES COOK

Reis lГµunapoolusele ja Гјmber maailma

ГњLDSISSEJUHATUS

Küsimus selle kohta, kas lõunapoolkera läbiuurimata osa kujutab endast ainult ohutut veemassi või asetseb seal mander, nagu seda eeldas abstraktne geograafia, on köitnud pika aja vältel mitte üksnes teadlaste, vaid ka suuema osa Euroopa mereriikide tähelepanu.

Selliseid lahkuminevaid arvamusi põhjustanud huvitava ja tähtsa küsimuse lahendamine oli peamiseks motiiviks, miks Tema Majesteet andis käsu selleks reisiks, mille käiku me allpool valgustame.

Et lugeja saaks selge ettekujutuse sellest, mida me saavutasime, ja võiks täpsemalt otsustada selle üle, missugusel määral täideti meie ette seatud suur ülesanne, jutustame lühidalt mõningatest avastusreisidest, mis sooritati lõunapoolkeral enne seda ekspeditsiooni, mida mul oli au juhtida ja millest ma püüan nüüd aru anda.

1519. aasta. Magalhães. Esimesena sõitis üle ääretu Vaikse ookeani Hispaania teenistuses olev portugallane Fernão Magalhães. 10. aprillil 1519 väljus ta viie laevaga Sevillast ja jõudis 27. novembril 1520 väina kaudu, millele anti tema nimi, Vaikse ookeani lõunaossa.

Seal avastas ta kaks asustamata saart, millede asukohta täpselt ei teata; seejärel ületas ta ekvaatori ja avastas Ladrooni saared; hiljem jõudis ta Filipiinidele, kus ta tapeti kokkupõrkel pärismaalastega.

Tema purjekas «Victoria» oli esimene laev, mis sõitis ümber maakera, ning ainus tema laev, mis suutis võita selle kangelasliku üritusega kaasnenud hädaohud ja viletsused.

Magalhãesi poolt näidatud teed mööda tegid hispaanlased mitmed merereisid Ameerikast läände.

Kuid esimese merereisi, mille kurssi saab täpselt kindlaks määrata, sooritas 1595. a. Alvaro Mendaña de Neyra. Eelnevate ekspeditsioonide kohta ei ole säilinud täiesti usaldusväärseid andmeid.

Siiski on meil teada, et nende meresГµitude a