Euroopa – integratsioon läbi konfliktide

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski esseistikat

SAATEKS

Eesti valmisolek Euroopa Liiduga ühinemiseks seisneb nii seadusandlus- ja haldussuutlikkuses kui ka majandusliku lõhe vähendamises võrreldes Euroopa arenenud riikidega. Samas on Eesti liitumisel Euroopa Liiduga äärmiselt oluline ka inimeste valmisolek teadliku valiku tegemiseks, tuginedes mitmekülgsele informatsioonile ühinemise või mitteühinemise tagajärgede kohta. Seetõttu vajab ühiskond laialdast arutelu selle üle, millised tulemused kaasnevad liitumise või mitteliitumisega nii Eesti jaoks tervikuna kui ka üksikute regioonide ja konkreetsete valdade või teatud elanikkonnakihtide lõikes. Just sellise arutelu algatamine ja edendamine on olnud eurointegratsioonialase rahvakoolituse põhieesmärk.

Koostöös Riigikantselei Euroopa Liidu Infosekretariaadiga alustasid Avatud Hariduse Liit (AHL) ja TÜ Euroopa Kolledž eurokoolituse projektiga 1998. a. sügisel. Tänaseks on juba kolme õppesemestri vältel tegeldud eurokoolitusprojekti peamise eesmärgiga – Euroopa Liidu alase huvitatuse ja informeerituse tõstmisega ning Eesti ühinemisprobleemidest ülevaate andmisega. Informatsiooni on levitatud regionaalsel tasandil ning eurokoolitusse on kaasatud kohalikku avalikkust nii AHL koolitusvõrgustiku kui maakondlike Euroopa Liidu infopunktide kaudu.

Eurokoolitusprojektis osalevad lektorid ja õppuste läbiviijad on vastava ettevalmistuse saanud TÜ üliõpilased ja magistrandid ning eurointegratsiooni maakondlikud teabekorraldajad. Iga lektorina esinev üliõpilane või magistrant on läbinud Euroopa Kolledži korraldatud 20-tunnise eurokoolitusprogrammi, mille raames on õppurid saanud teavet nii Euroopa Liidu eri valdkondade kui ka Eesti olude kohta Euroopa Liiduga integreerumise kontekstis. Lisaks sellele on tudengitele õpetatud avaliku esinemise ja täiskasvanute koolituse põhitõdesid.

Rahvakoolituse kuulajate ringi ning kohalike eurodebattide organiseerimine ja Гµppuste korraldamine on olnud AHL piirkondlike keskuste Гјlesanne.

Tänu Riigikantselei Euroopa Liidu Infosekretäriaadi initsiatiivile ja PHARE finantseerimisele on osutunud võimalikuks hakata publitseerima loenguid, mis põhinevad valdavalt TÜ Euroopa Kolledži 20-tunnise eurokoolitusprogrammi materjalidel. Käesolev vihik on Euroopa Kolledži loengute sarjas ilmuvatest brošüüridest kaheksas. Loengute avaldamise eesmärgiks on suurendada avalikkuse informeeritust Euroopa Liidust ja saavutada asjakohases arutelus uus kvaliteet, mis tugineb argumenteeritud ja akadeemiliselt põhjendatud seisukohtadel. Brošüüridesse on üritatud koondada uuemat informatsiooni, mis annab kasutajale senisest täpsema ettekujutuse Euroopa Liidu poliitikast ja tegevusest Eesti perspektiividest lähtudes. Seega ei ole tegemist pelgalt õppematerjaliga, vaid õppekirjandus on seotud teadusliku lähenemisega.

В В В В Head lugemist soovides

В В В В Peeter Vihalemm, AHL juhatuse esimees

В В В В Raul Eamets, TГњ Euroopa KolledЕѕi asedirektor

SISSEJUHATUS

Euroopa Liiduga ühinemine on Eesti jaoks XXI sajandi alguse üks tõsisemaid väljakutseid, mis eeldab nii sellega kaasnevate võimaluste kui ka peituvate ohtude põhjalikku ja objektiivset hindamist. Praegu, kui toimumas on Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised, on debatt Eesti jaoks võimaliku liitumisega kaasnevate tagajärgede üle ulatuslikum kui kunagi varem. Samas ei saa aga eitada, et valdavalt kaasatakse eurointegratsiooni teemalisse väitlusesse üksnes poliitikuid ja parimal juhul teadlasi ning ikka veel esitatakse sageli üksnes parteilistest vaadetest mõjutatud arvamusi või populistlikke väiteid. Kahjuks on jäänud seni eurodebatist täiesti kõrvale aga apoliitilised, ka mujal maailmas tunnustatud Eesti avaliku elu tegelased.

Kuna Euroopa Liiduga Гјhinemise osas tuleb lГµplik otsus langetada eesti rahval, kes saab seda teha Гјksnes mitmekГјlgsele ja ulatuslikule informatsioonile tuginedes, siis ei tohiks diskussioon Euroopa Liiduga Гјhinemise Гјle piirduda kitsal