Kuidas ruttu mehele saada ja pea pruuti leida

Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen

Kuidas ruttu mehele saada ja pea pruuti leida

Peat?kk Eesti rahva vanast usust

Matthias Johann Eisen

?teldakse, et t?tarlaps ainult ?hte iha tunda, nimelt mehele minna. Kui h?sti see ?telus t?ega kokku l?heb, ei tea ma tunnistada. Pole ma seda pikemalt j?rele uurinud. Ei peaks see ?telus t?em?rki eneses kandma, ei tahaks ma s??dlase nime kandma hakata. R??kisin ainult j?rele, mis teistelt kuulnud.

Kui n??d noored neiud t?este niisugust iha tunnevad mehele minna, peab neil muidugi p?hjus olema teada saada, kudas tanu alla p??seb. Juhtusin m?ne aja eest raamatutest n?gema, mis nendele ses t?kis ?petust andis. Ise ma seda raamatukest ei lugenud ega v?i siis ta sisu kohta midagi lausuda. V?he neiusid on vist seda raamatukest n?inud ega tea seega ta ?petust t?hele panna. R??gitakse, et neiudel ometi ise?ralik salaraamat olla, kus k?ik meheleminemise-?petused sees seista. Mul on korda l?inud selle salaraamatu ?hte ja teist peat?kki lugeda, kui see raamat ka tr?kitult mu ees laual ei seisnud. See salakiri on emade ja t?tarde m?lestuseraamatusse kirjutatud. Seda m?lestuseraamatut katsuvad emad ja t?tred noorte meeste eest ise?ranis varjul hoida. Mina oma poolt niisugust kadedust s?dames ei tunne, vaid annan teada, mis ma salaraamatust kuulnud. ?hte ehk teist ?petust tunnevad neiud ju muidugi; v?ib olla, ehk leiavad m?ne tundmatagi ?petuse. Noortele meestele on ?petused seda enam t?helepanemisev??rilised. Neid tundes teavad noored mehed, kudas endid hoida, kui neiud nende s?damete peale tulevad tormi jooksma.

Oma poolt pean ometi juurde lisama, et ma ?hegi eelpool seisva ?petuse eest vastutamist enese peale ei v?ta, vastutamist selle eest, et ?petus t?este ?ige. Palju enam olen valmis kas tuhande rubla peale kihla vedama, et ?petused luuleahjust v?lja lennanud. Leiab m?ni neiu ehk noormees, et eelseisvad ?petused olevikus meheleminemise asjus enam ei m?ju, l?kkan s?? siis oma kaelast ?ra. N?uab keegi vastutust, kui ?petuste j?rele tegemine sihile ei vii, siis juhatan vastutusen?udja esivanemate juurde. V?tku esivanemad vastutusele, miks nad seda ?petanud, mis ?ige ei ole.

Nimetasin eespool, et t?tarlapsed ainult seda iha tunda – mehele minna. Kurjad keeled k?nelevad, ka emad tunda ainult ?hte iha ja see on – t?treid mehele panna. Endised emad v?hemalt hakanud t?tarde s?ndimise j?rele kohe selle peale m?tlema, kudas t?tred mehele saaksid. Kas praegused emad ka, ei julge ma ?telda. K?ll aga endised, – seda tunnistab rahvas. Rahvasuu r??gib endise aja kohta: Vaevalt on t?tarlaps s?ndinud, kui ta ju v?etakse ja p?kstesse pandakse. (Sellega ei taha ma ?telda, nagu saaks laps p?ksid enesele m?hkmeteks.) P?kstesse j?etakse laps ainult silmapilguks. Kohe t?mmatakse ta p?kstest l?bi p?ksireie v?lja. Niisugune p?kstesse panemine ja l?bi reie t?mmamine saadab seda korda, et t?tarlaps suurestpeast meestele meeldib ja ruttu mehele saab.[1 - J. Laarmann Hallistest] Halliste pool pandakse laps kohe peale s?ndimist pear?tiku sisse. R?tiku osaliseks saavad poisidki. See r?tikusse panemine m?juda niih?sti poeg- kui ka t?tarlastesse. Niisugustest r?tikusse pandud lastest kasvada ilusad inimesed. Iga?ks ihaldada niisugust poissi ehk t?tarlast enesele.

Viljandimaal tehakse t?tarlapse mehelesaamiseks varsti peale s?ndimist teisi vigurid. K?ik lapse m?hkmed ja riided pandakse ligunema piimap?ttidesse, taariastjatesse ja ?lepea niisugustesse riistadesse, kust majarahvas s??vad ja joovad. Niisamasugustes n?udes pesti lapse pesugi. See peab majarahvasse m?juma, et majarahvas lapsest ainult head r??giks.[2 - J. Kuusk Tarvastust] Oma poolt pean juurde lisama, et mina k?ll nende kilda ei astuks. ?tleme, lapse vastu ei oleks mul midagi ?telda, aga niisugust lapse-ema, kes s??giriistadesse rojased riided paneb, ei v?iks ma milgi kombel kiita. Veel v?hem v?iksin kudagi viisi hoolt kanda, et niisuguse ema t?tar mehele saaks. Ei ma usu, et niisuguse ema silm minusse niipalju m?juks, et mulle ses t?kis teised m?tted annaks.

Kui l