Назад к книге «Rättsepp Õhk : wiiejärguline näitemäng rahwa elust» [August Kitzberg]

R?ttsepp ?hk

August Kitzberg

Tegelased:

P??osad:

R?ttsepp ?hk, (30 aastane, natuke lonkur),

Hans, tema ?pilane, (16 aastane wallatu poiss),

T?istre-Toomas, (wanaldane mees, k?hukas ja uhke).

Silk, linakaupmees, (upsakas isand),

Weskim?e perenaene,(wanaldane inimene),

Henn, tema poeg,

Tiina, tema t?tar,

Warik, walla wahimees, (r??gib ametlikul h??lel ja k?nepidamise tujul).

K?rwalised osad:

Kiilasp??, ?hu ?emees, (maalt kaupmees).

Mari, T?istre-Tooma t?tar,

Kohtumees, (wanapoolne mees, k?hatab enne kui r??gib),

Johan Joowikas, isa, (n?su wanamees, h?dise h??lega),

Johan Joowikas, poeg, (joodik, pudrutab, kui sagaks s?nu).

Seitse r?ttseppa, (lontrud ja k??rakad, edewasti riidis).

L?tlane,

K?lat?di,

Kiilasp?? naene,

?hu noorik.

K?larahwas, muusikakoor

T?helepanna!

Tegelasi n?itab esimesel silmapilgul palju olewat, aga l?hemalt j?rele waadates selgib, et mitmetest osadest w?ga h?sti ?ks ja seesama tegelane kaks osa ja enam enese p??le w?tta w?ib. N?nda T?istre-Toomas – l?tlase osa. Silk – noore Joowika osa, T?istre-Mari – Kiilasp?? naese osa, (reisiriietes ei pruugi n?gu suuremat n?htawale tulla), ja k?lat?di osa (suur r?tik ?mber p??, ei pruugi t?di n?gu sugugi n?htawale tulla), kohtumees – wana Joowika osa (riided, n?gu, kombe ja h??l muuta) jne. N?ndasama w?ib m?ne teise k?rwalise osaga toimetada, kui h?? n?okunstnik (paruka-tegija) k?ep?rast on. M?istagi, tahab ettekandmine hoolega ettewalmistada.

M?ngukoht

I. j?rk, T?istre-Tooma talus,

II., III. ja IV. j?rk, m?ni n?dal hiljem Weskim?e talus,

V. j?rk, kolm kuud hiljem, s??lsamas.

L?pupilt pulmamajas (w?ib ka ?raj??da).

Esimene j?rk

Tuba T?istre-Tooma talus. Esimene uks wiib ?ue, teine taha-kambri. Ees, keset tuba, r?ttsepa t??laud masinaga.

Esimene etendus

?hk ja tema ?pilane Hans, istuwad t??laua juures. ?hk ?mbleb kiiresti masinaga ja wilistab selle juures tasakest lustilist lugu. Hans, t?? s?les, p??ab k?rbseid.

?hk (silmi ?les l??es)

Poiss, sina ilmarigu, kas sel wiisil peab sinust tubli r?ttsepp saama? Oota sa! (kahmab winkli ja rabab Hanssu ?le laua l??a, see hoiab eest k?rwale ja winkel kolksatab wastu lauda.)

Hans

No-no, peremees!

?hk

Mis „no-no, peremees!” K?ll ma sind ?petan! Oled t?? juures, siis pane pihta, – paned t?? k?est, siis l?? tulli. Igal asjal oma aeg.

Hans (naerdes)

Ega’s t?? j?nes ei ole, et ta eest ?ra jookseb, ega inimene puu ega luu…

?hk (t?siselt)

Hans, Hans, ei sinust k?ll saa ?iget r?ttseppa, kellest meie seisusele auu loota; sa oled ju p?ris laisk-mait. Inimene ei pea t?? armastaja olema, waid t?? wihkaja, aga sina armastad t??d.

Hans

Siis on ju h?sti, meister.

?hk

Mis h?sti, ma ?tlen: sa oled t?? armastaja, sa armastad, et sul t??d on. Aga sa pead t?? wihkaja olema, teda ?rah?witama, ?rategema, et teda enam ei ole.

Siis oled sa mees! – N?ita, missugused su n??biaugud on saanud.

(waatab ?le laua Hans u t??d.)

N?e, n?e, need n??d m?ne n??biaugud, konarikud kui sea songermaa! Siledad peawad nad olema, siledad nagu…

(Kahmab j?lle winkli j?rele, Hans aga on k?rmem, t?mbab winkli ?ra ja hoiab selja taha.)

?hk (?mbert laua longates ja Hansu pool naljaga, pool pahaga ?last wapustades)

Sina, sinust ei saa ?iget r?ttseppa. T?? on sul k?rwaline asi, sa m?tled gummikraede ja siidilipsude p??le. See on edewus! Waata, mina, kas oled mul gummikraet ehk siidilipsu n?inud?

T?? juures olen ma lihtsalt s?rgiga, kui w?lja l?hen, raiskan ?hukese siidi-r?tiku ?mber kaela. Sina aga ehid ennast untshantsakate j?rele.

Katsu, mis saks sa mul weel ei ole. Waat, mis saksa hilpude asi on: hilbud k?ll, aga, kui sul raha taskus ei ole, oled hilpharakas.

Sina ehid ennast juudir?ttsepa taoliseks! – Mis, sul on uurikett? Kas sul uur ka on?

(T?mbab keti otsa Hansu taskust w?lja, uuri asemel tuleb sibul n?htawale.)

Hans (kahmab keti j?rele)

Meister!

?hk

Hahaha! Sibul! Kuulnud olin, n?inud ei olnud sarnast lugu, hahaha! Oi-