Назад к книге «Kosjaviinad, ehk, Kuidas Tapiku pere laulupidule sai» [Lydia Koidula]

Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai

Lydia Koidula

MГ„NGIJAD:

T a p i k u T o o m a s, endine vallavanem ja taluperemees

(teine bass)

M a l l, tema naine

E e v a, nende tГјtar

K r i s t j a n K e l k, vallakirjutaja ja koorijuhataja taluperemehed ja pasunapuhujad, vallaametnikud:

M Г¤ t t a M a r t

K u r e K a a r el

J Гµ e p e r e J Гј r i

T r a h t e r i P r i t s T r e i e r (Rummu JГјri)

T r i i n u, Tapiku pere Гјmmardaja

ESIMENE VAATUS

1.В T o o m a s (Гјksi, puhub ja rГјГјpab)

T o o m a s: Kui kallisti ta kõlab! Kuidas nad ilma minuta võivad läbi ajada? Mõtetki. See on veel mu ainus rõõm selle vallavanema-tüli juures, see kallis teine bass! Kui minu Mall seda teaks! Ta ei salli seda armast pilli silma otsas, – aga naised on (vaatab selja taha) rumalad, mis nendesugune „Bositsarahnarist“[1 - Vene tsaaririigi hümn (algussõnade järgi).] teab! Kuidas see hakatus jälle oli? (Puhub.) Kui ma aga juba siit pääsenud oleksin! See sõit, see sõit! Ei taha nõu leida kuidagiviisi! (Puhub jälle võõriti.)

2.В T o o m a s. K e l k

K e l k: A! Puhu ometi a peale, peremees, pool tooni kГµrgemini! NГµn-nГµnda. Tere hommikut, Tapiku taat!

T o o m a s: Tere, Kelk! Mina valmistan pilli! Kas ei kõla kenasti? Mis sõnumeid sa tood? Kas valitsevad[2 - Valivad] minu jälle?

K e l k: Pole veel ammugi valmis – võtab veel mitu aega! Üks jagu peremehi ütlevad –

T o o m a s (ruttu): Mis nad ütlevad? Mis neil on ütelda? Kas ma peremees ei ole? Kas ma ei või niisama hästi vallaametit pidada kui Kure Kaarel ja Mätta Mart? Kes võib selle vastu olla, ae?

K e l k: Muud ühti, kui et Mätta Mart ütleb – teie pilli- ja õllearmastus saada teid kogukonnatööst eemal hoidma, ja nüüd, kus Rummu Jüri jälle lahti, pidada meil tubli vallavanem olema.

T o o m a s: Kas ma tulbi kogukonna-valitsus ei ole? Aga küll ma tean: Mätas kaetseb teise bassi pärast! Ennäh! Kas ta ise ka pilli ei puhu? Meile see Rummu ometi ei saa, meile mitte! Küll mina selle ette seisan. Teda tunneb ju kõik maailma!

K e l k (pead vangutades): Ja siiski ei taha temast jagu saada – ärge olge liig julge tema kohta, Tapiku taat! Jah, kui te temast jagu saate, siis võite küll vallavanema paiga kohta julge olla – aga sest ei maksa nimetadagi! – Meil on täna viimane proov ja täna ööse sõidame ära, seda tahtsin ütelda, Tapiku taat!

T o o m a s: Jah, Kelk, jah, aga (pead sügades) sina oled tubli poiss, Kelk, – Mall? Ega tema lase!

K e l k: Hm – ei lase? Mullu ju olite ka?

T o o m a s: See'p see on ju, Kelk, sellepärast! Mullune voorivedu alles tal meeles! Välja oli saanud, et ma Tartus pilli puhusin – olen terve aasta otsa tema käest haugata saanud. Mis nüüd heaks nõuks?

K e l k: Sellepärast peame veel nõu pidama – kus, teie tütar on?

T o o m a s: Eeva? Г•ue peal! Mis nГµu temaga?

K e l k: Head päeva, peremees, ja – mis ma pidin küsima: kas Trahteri-Prits elab ikka alles teil, perenaise tädipoeg Rakverest?

T o o m a s (pool-pahaselt): Miks ep ela? Mis sa sest Püha-Jürist pärid?

K e l k: Mina muidu aga küsin! … Head päeva! (Ära.)

3.В T o o m a s. M a l l

T o o m a s: Tea, mis tal peas! Eevat ja Pritsu ja…! (Puhub jälle.) Selle ilusa pilli pärast nad võiksid mind üksi juba vallaametisse jätta. (Joob.) Oh sa kallike – Mall!

M a l l: No-jah! Eks ma ütle! Seal sa istud ja viidad aega, ja mina, väeti tõbine inimene, kas lõppegu ära töö kätte! Ja mis sul… oh sa jumalakartmata inimene! Pudel nina ees! Kuule, Toomas, mullu paastupühal alles oleme lauakirikust tulnud, ja täna sa vihastad oma väeti laulatatud naise halvatuks ja haigeks! Mina olen ükskord tasane ja pehme naine – kas sa siis sugugi pattu ei karda?

T o o m a s: Aga, Malleke-talleke, ma pidin ju vallaameti pärast –

M a l l: Lakkuma ja pilli ajama? Ja muidugi. Ega nad nii lollid ometi ei ole – sind ametisse jätta, kelle tarkust kass sabaga ära kannab, kas jooda neid ja ennast kael