Riigikogu kodu- ja t??korra seadus. Kommentaarid
Коллектив авторов
Raamatu eesm?rk on selgitada Riigikogu kodu- ja t??korra seaduse s?tete sisu, t?hendust, seoseid p?hiseaduse ja teiste seadustega ning v?tta kokku ja fikseerida aastate jooksul kujunenud praktika. Teos j?rgib ?lesehituselt kodu- ja t??korra seaduse teksti ning on suunatud k?igile parlamendi?igusest huvitatutele. Lisadest leiab 17 abistavat menetlusskeemi (nt arup?rimise, infotunni, esimese lugemise l?biviimise kohta), samuti istungisaaliplaanid l?bi erinevate Riigikogu koosseisude. Kommentaaride autorid on Madis Ernits, Helgi Kundla, Janek Laidvee, Aaro M?ttus, Peep Pihlak, Kaido Rosin, Heiki Sibul, Katre Tubro ja Kristo Varend.
Riigikogu kodu- ja t??korra seadus. Kommentaarid
EESS?NA
Parlamentaarne riigikord, mille ?lesanne on tagada demokraatia p?simine, v?ljendub eelk?ige vabas ja l?bim?eldud debatis. Parlament t??tab kindlate menetlusreeglite j?rgi, alati k?iki aspekte kaaludes ja parimal viisil otsuseid tehes. Riigikogu t?? alus on p?hiseadus, kodu- ja t??korra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus. K?esolev v?ljaanne keskendub kodu- ja t??korra seadusele.
Riigikogu kahe viimase aastak?mne arengule v?ime alla t?mmata m?ttelise joone. Parlamendi alusp?him?tted, peamised funktsioonid ja t??meetodid on v?lja kujunenud. Kodukorraseadusel on olnud selle aja jooksul kolm tervikteksti. Riigikogu on seadusandjana ?les ehitanud p?hiseadusele tugineva ?iguskorra, kohandanud selle Euroopa ?iguskorraga ning loonud meie rahvale euroopalikel v??rtustel p?hinevad ?hiselureeglid. K?esoleva kogumiku ?llitamisega oleme astunud nende k?psete parlamentide perre, kes on oma peamise t??d reguleeriva ?igusakti kommentaarid kirja pannud. See on esimene katse koondada ?hte v?ljaandesse Riigikogu toimimise praktika ja selle aluseks olevate normide selgitused. Paljud tavad ja kodukorra t?lgendamise viisid on seni kandunud ?hest Riigikogust teise peamiselt t?nu neid tundvatele inimestele. Kirjapanduna aitavad need kindlasti kaasa Riigikogu ladusamale t??korraldusele. Sellise kogumiku koostamine annab panuse parlamendi?iguse arengusse Eestis ja on oluline t?his Riigikogu ajaloos.
Parlament on elav organism, kes pidevalt areneb. Tal tuleb kohaneda ?hiskonnas toimuvate muutustega. Seet?ttu ootan v?ljaandele j?tku, tugev alus, millelt edasi minna, on laotud.
Kogumik on koostatud aastail 2009–2012. See t?? on n?udnud p?hjalikku p?hendumist. Tunnustan autoreid ja k?iki teisi, kes p?hit?? k?rvalt andsid oma panuse v?ljaande valmimisse. Minu eriline t?nu kuulub peatoimetajale Aaro M?ttusele.
Head lugemist!
Heiki Sibul
Riigikogu Kantselei direktor 1995–2012
KOMMENTAARIDE AUTORID
Sissejuhatus Aaro M?ttus
1. peat?kk Aaro M?ttus
2. peat?kk Aaro M?ttus
3. peat?kk Peep Pihlak ja Aaro M?ttus
4. peat?kk Janek Laidvee
5. peat?kk Kristo Varend
6. peat?kk Heiki Sibul
7. peat?kk Heiki Sibul
8. peat?kk Peep Pihlak ja Aaro M?ttus
9. peat?kk Peep Pihlak ja Aaro M?ttus
10. peat?kk Peep Pihlak ja Madis Ernits (§-d 57–62), Helgi Kundla (§-d 63–75), Aaro M?ttus (§-d 76–89)
11. peat?kk Kaido Rosin ja Madis Ernits (§-d 90–96, 115–118
), Kaido Rosin (§-d 97–99, 104–114), Janek Laidvee (§-d 100–103)
12. peat?kk Aaro M?ttus
13. peat?kk Aaro M?ttus
14. peat?kk Kristo Varend
15. peat?kk Helgi Kundla
16. peat?kk Helgi Kundla (§-d 133, 134), Helgi Kundla ja Aaro M?ttus (§-d 135–138)
17. peat?kk Aaro M?ttus (§-d 139–141), Heiki Sibul (§-d 142–146), Helgi Kundla (§-d 147, 148)
18. peat?kk Janek Laidvee
18
. peat?kk Helgi Kundla
19. peat?kk Kaido Rosin
20. peat?kk Katre Tubro (§-d 158–1582)
Menetlusskeemid Anu Laido, Liiri Oja, Peep Pihlak ja Piret Luhakooder
Riigikogu kodu- ja t??korra seadus[1 - Esialgu oli seaduse pealkiri „Riigikogu kodukorra seadus“. Pealkirja muudeti 14.07.2007 j?ustunud RKLS § 48 punktiga 1.]on vastu v?etud 11.02.2003, v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 03.03.2003 otsusega nr 389 ning j?ustunud 17.03.2003. Seadus on avaldatud RT I 2003, 24, 148. RKKTS-i on muudetud j?rgmiste seadustega:
a) erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste