Palavik

Heiti Talvik

I

LEGENDAARNE

Гњle heliseva luiteliiva

keerleb kajakate legendaarne lend.

Гњle virvendava, valge liiva

matkan ma, käekõrval väike vend.

Vahupärleid ritta lükib meri,

hiilgab, hГµbetab neist kogu kaldaviir.

Lainte rГјtmi kajastab mu veri,

igas libles tuikav päiksekiir.

Tunnid helepalgsed pikka kaovad,

pikka läände lookleb raugust õhkuv rand.

Vennakesel silmad kinni vaovad,

käies väsinuks jääb väike kand.

Aga kõrgelt nägematu käsi

hoiab hellana meid kangastuval teel.

Astu, vennakene, ära väsi,

rõõmsad ended ootavad meid eel.

Näed neid sinirönkaid mere taga,

sinna manitses meid ükskord isa hääl.

Pilved vestlevad sääl jumalaga,

kuldne valgus luilab nende pääl.

Tule, tule! Гњle valge neeme,

läbi helge päeva virvendab me rand.

Sinna kaome, rinnas kuldne seeme,

igavese päikse võrsuv and.

В В В В 1925.

SIMMANIL

Г–Г¶ horisondilt hГµbepalgse Гјles vinnab kuu.

Harmoonik tasa nukrutseb all Гµitsva pirnipuu.

Ja sireleis mul' särasilmil vastu viipab aid,

noor lehestik täis õhetavaid tähesagaraid.

Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad.

Öö suhkrusaias tüdrukud kui väiksed rosinad

ja rehelävel külapoisid, paberossid suus.

Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus.

Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid,

täis minu rindki sireleid, vaim retkleb mööda maid.

Täis minu rindki sireleid, mul valla iga tee.

Kuu ripub Гјle aasade kui latern Гјle vee.

Kuu ripub Гјle aasade, aeg juba minna siit.

Ma lähen, jalad kastevees, pääs tuhat vastset viit.

В В В В 1924.

TALIГ–INE

1

Metsist käib läbi kui murduva klaasi kilin,

härmatis oksisse terasest surunud nõelad.

Tervitab ladvust meid tähtede rõõmus tilin,

tuiskavad kГјlma ja tuult nende helkivad sГµelad.

Lendavad hobused. Rudinal jookseb regi.

Jäätunud jalaseist kähedad kostuvad kriuksed.

Õhud kõik hõbedas. Tähiga taevast segi

harguvad pähe meil' kuuvarju lillakad hiuksed.

2

Kuupaistel roheline läigib jää,

kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur.

Г–Г¶tuules lumitolm keeb Гјles tuhkur

ja tähina meil' vajub üle pää.

Ees metsamГјГјrid. Lumes pГµlvini

kui hirved kaome neisse tuulehellad.

Kuid rinnas kumavad meil jГµulukellad

ja nende hääl käib taevavõlvini.

3

Г„rka Neidis! Tusk on suur mu pГµues.

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/heiti-talvik/palavik/) на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.